"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO. Salakaval ja ohtlik suhkurtõbi. Miks diabeeti haigestumine mühinal kasvab? (0)
15. november 2023
Diabeet ehk suhkurtõbi on krooniline haigus, millele on iseloomulik vere suhkrusisalduse pikaajaline püsimine normist kõrgemal tasemel ning häired süsivesiku-, rasva- ja valguainevahetuses. Foto: Pixabay

14. november on rahvusvaheline diabeedipäev. Põhjust on haigusest rääkida, sest diabeeti haigestumine suureneb kogu maailmas. Eestis on eelmise aastaga lisandunud 5400 teist diabeeditüüpi põdevat haiget. On väga oluline teha ennetustööd.

Viru keskuses toimunud diabeedikonverentsil räägiti palju diabeedi ehk suhkurtõve ravist ja haigete toetamisest.

Viimastel andmetel on Eestis diabeedihaigeid 100 000 ringis ja see arv on viimased aastad olnud kiirel kasvuteel. Põhjused haiguse leviku taga peituvad suuresti elustiilis.

“Esimese tüübi diabeet on haigus, mida ei saa ennetada ega ära hoida. Kui inimene jääb esimese tüübi diabeeti, on see autoimmuunse põhjusega. Teise tüübi diabeedi puhul ütleme, et on elustiilihaigus ja pärilikkuse probleem, aga kindlasti on see, et meie inimesed söövad teistmoodi, liiguvad teistmoodi ja ka ülekaalu on palju,” ütles Eesti diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes.

Tammer-Jäätes põeb ise esimest tüüpi diabeeti juba 45 aastat ja ütleb, et tegu on keerulise haigusega, mis sageli kulgeb tüsistustega. Diabeetikutel võivad tekkida ohtlikud veresuhkrulangused ehk hüpoglükeemia, mistõttu on ülioluline veresuhkru pidev jälgimine glükoosisensoriga ja õiged abivahendid, mille osas on Eestil veel arenguruumi.

“Osale inimestele on praegu insuliinipumbaravi kättesaadav, esimese tüübi haiged kuni 26-aastaseni saavad insuliinipumbaravi, aga vanematele tervisekassa soodustust ei ole võimaldanud veel. Sensorravi on kõigile esimese tüübi diabeetikutele kättesaadav,” ütles Tammer-Jäätes. See, et diabeet on hiiliv haigus, kehtib just teist tüüpi diabeedi puhul. Sageli inimesed ei teagi, et seda põevad.

“Tihtipeale avastatakse diabeet alles aastaid pärast seda, kui veresuhkur on tõusnud, avastatakse, kui inimene saab infarkti või insuldi, haiglas leitakse, et veresuhkur on juba nii kõrge. Keha harjub kõrgema veresuhkruga, inimene tunneb võib-olla väsimust. Üks veresuhkrukontroll ei ole palju, et saada sellest murest lahti,” ütles endokrinoloog, Eesti diabeedikeskuse juhataja Marju Past.

Et diabeedi puhul on oluline kehaline aktiivsus, on võimalus juba sel laupäeval kaasa teha heategevuslikul liikumisüritusel Kadrioru pargis algusega kell 12. Kohapeal saab mõõta ka veresuhkru taset.

Märksõnad:
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.