Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri: Viimasel ajal sõidab rong nii tihti, et ei jää aega perroonil rongi oodata ning tuleb rongile joosta.

„Kui kiirrongid hakkasid suvel sõitma läbi Nõmme, olid jaamades ja ülekäiguradadel väljas ka Eesti Raudtee helkurvestides mehitatud valve, kuid see kestis vaid kolm päeva,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri. „Nüüd hakkame ise koolitusi tegema.“

17 aastat tagasi läbisid Nõmmet samuti kiirrongid, kuid siis nad võeti liinilt maha. Sellest ajast saati on nõmmelaste raudteeliikluse ohutus pigem käinud kaasas Elroni porgandikarva rongidega, mis peatusid igas Nõmme jaamas. „Inimesed harjusid ära, et peatustes jäävad rongid seisma. Nüüd aga seda kiirrongide puhul ei ole ja taas tekivad ohtlikud olukorrad,“ märkis Kuri.

Ta kinnitas, et Nõmme koolides hakatakse nüüd läbi viima täiendavaid rongiliikluse ohutuse koolitusi. See leiab aset novembrist jaanuarini koostöös Eesti Raudtee spetsialistidega, kes näitavad ka reaalseid juhtumeid läbi rongijuhtide silmade, millised ohtlikke olukordi on tekkinud ja kuidas neid vältida.

„Lastel on seeläbi lihtsam aru saada, mis on mõistlik tegevus raudtee ületuskohal. Meie reaalne ohupilt on hoopis teine kui rongijuhtidel ning selle pildi nägemine aitab kindlasti ohutusele kaasa,“ ütles Kuri küsides, „kas kõrvaklapid peas ikka tasub raudteed ületada? Või kas vahetult enne rongi liikuma hakkamist on õige üle raudtee joosta?“

Täiendavad turvameetmed

Tema sõnul tuleb viivitamatult panustada täiendavatesse turvameetmetesse – jalakäijate valgusfoorid, tõkkepuud, punased tulukesed raudteeületuskoha ees maas vilkumas, täiendavad signaalkellad jms. Olukorda parandavaid ja eelarvesõbralikke meetmeid on mitmeid. Jaamades võiks olla pilkupüüdev informatiivne teave, missugune rong jaamas peatub ja missugune mitte. Tähelepanu tõmbaks ka see, kui kiirrongid oleksid vastavalt märgistatud.

Enim segadust tekitab rongiliikluse muudatus algkoolilastes. „Just nende jaoks oleks teavitusplakatite ülespanek nii jaamadesse kui ka rongidesse väga vajalik,“ lausus ta.

Linnaosavanem edastas Elronile ja Eesti Raudteele pöördumised, milles juhtis puudujääkidele tähelepanu. Eesti Raudtee vastas, et põhimõttelisi muudatusi lähiajal kavas pole teha. „Kuigi raudteed on rohkem piiratud aiaga ning paigaldatud torupiirdeid pole see piisav,“ rõhutas Kuri.

Seniks aga palus ta rääkida laste ja lastelastega toimunud muudatustest. Turvalisse liiklusesse saame kõik enda eeskujuga igapäevaselt panustada. Põhitõdede üle kordamine võib tunduda küll tüütu, kuid see on hädavajalik.

Kuri tõi esile, et koolitusi tehakse küll lastele, kuid nende kaudu jõuab see info ka vanemate ja vanavanemateni. Kui koolides on koolitused tehtud, siis kaalutakse tõsiselt ka eakatele niisuguste teabepäevade läbiviimist.

Vanemate fooridaltonism

„Oleme märganud, et eakate liikluskäitumine nii reguleeritud kui ka reguleerimata ülekäikudel jätab rohkem soovida kui lastel. Lapsed teevad suurepäraselt vahet rohelisel ja punasel tulel, kuid vanematel esineb nn liiklusmärkide ja fooride daltonismi rohkem. Niisugust eeskuju me noortele anda ei taha ning seepärast soovime ka vanemaid inimesi koolitada ohutuse osas,“ lisas Kuri.

Kui 2026. aastal on tulemas liinile veel uusi ronge, siis muutub raudteeliiklus Nõmmel veelgi tihedamaks. Linnaosavanem näeb, et selleks ajaks oleks vaja jalakäijate ülekäigukohad senisest enam varustada kas tõkkepuudega või mingit uuemat tüüpi foorilahendustega. „Kuigi suuri õnnetusi juhtunud ei ole, ei tähenda see, et kõik on nii turvaline. Teeme kõik iseendast oleneva, et ka tulevikus oleks Nõmme inimestel turvaline raudteed ületada ning rongi oodata. Viimasel ajal aga sõidab rong nii tihti, et ei jää aega perroonil rongi oodata ning tuleb rongile joosta,“ tõdes ta.