"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
KEELERÄNDLUS: Eesti mudilased aitavad venekeelsetel õpetajatel keeleeksamit teha (0)
16. november 2023
Venekeelse lasteaia õpetaja Natalia Batalova sõnul on ta rõõmus, et eesti lapsed ta nii hästi omaks võtsid. Foto: Mats Õun

“Ma ei oska veel nii hästi muinasjutte ette lugeda kui eestlane, aga lapsed on siiski rahul,” rääkis Natalia Batalova, kes keelerändluse programmi kaudu töötab eesti lasteaias. Taoline õpetajate vahetamine eesti- ja venekeelsete lasteaedade vahel aitab alates järgmisest õppeaastast minna Tallinnas üle eestikeelsele õppele.

Natalia põhitöökoht on vene emakeelega Kihnu lasteaias, aga praegu õpetab ta lapsi eestikeelses Padriku lasteaias. Ta kuulub nende õpetajate hulka, kes võtavad osa kuu aega tagasi käivitunud keelerändluse pilootprogrammist. See tähendab, et Tallinna viis eesti- ja viis venekeelset lasteaeda vahetavad omavahel õpetajaid. Programmi on haaratud ka viis paari koole.

Teatavasti peaksid lasteaiad ning esimesed ja neljandad klassid minema alates järgmisest õppeaastast üle eestikeelsele õppele. Õpetajate vahetamine aitab seda kava ellu viia, sest eestikeelsete lastega suheldes saavad venekeelsed õpetajad eesti keele kõrgemal tasemel selgeks.

Üks põhieesmärk on teha ära keeleeksam

Keelerändlus kestab kaks kuud ning pool ajast on seega läbi. Venekeelsed õpetajad soovivad lisaks uutele kogemustele õppida eesti keele ära sellisel tasemel, et anda C1 eksam.
Eesti õpetajad omakorda tunnetavad, kuidas on õpetada lasteaias venekeelsetest peredest lapsi, kelle taust ja temperament on eesti lastest oluliselt erinev.

Natalia Batalova räägib juba peaaegu korrektset eesti keelt, eksides vaid väga harva mõne käändelõpuga. Enda sõnul võtsid ta eestikeelses Padriku lasteaias soojalt vastu nii lapsed kui ka nende vanemad. “Ma ei oska veel nii hästi muinasjutte ette lugeda kui eestlane, aga lapsed on siiski rahul,” ütles ta uhkusenoodiga hääles.

Natalia sõnul on ta seadnud endale eesmärgiks anda eesti keele eksam ära õpetajakutseks vajalikul C1 tasemel ja tööd eesti lastega võtab ta ühtlasi kui keelekümblust. Eksam tuleb raske, kuid Natalia pingutab: “Me peame ju oskama eksamil rääkida ükskõik millisel ette antud teemal, olgu see metsamajandus või poliitika.”

Me peame oskama eksamil rääkida ükskõik millisel ette antud teemal, olgu see metsamajandus või poliitika.

Peale tema töötab Padriku lasteaias veel üks vene emakeelega pedagoog.
Natalia sõnul on huvitav võrrelda eesti ja venekeelsete laste temperamendi erinevusi: “Eestlased on vaiksemad. Mängivad rohkem rahulikult omaette. Ja neil on päeval vaikne tund. Venekeelsed jooksevad, räägivad palju ja kõvasti ning lõunauinakut nemad ei pea. Ma kohanesin kiiresti, ja väga tänan oma toetajaid.”

Suured teened, et keelerändlus  käima läks, on Tallinna venekeelse Kuristiku ja eestikeelse Päikesejänku lasteaedade juhtidel. Nende õhinapõhisest algatusest sündiski laiem, nüüd sügisel  kümmet paari kooli-lasteaedu hõlmav programm.

Päikesejänku lasteaia direktor Signe Tamm rääkis, et tänavu veebruaris võtsid nad kolleegidega Kuristiku lasteaiast õpetajate vahetuse oma algatusel ette ja see kestis suveni. Vahetus haaras venekeelse Kuristiku lasteaia kogu õpetajaskonda. Siis nimetati seda veel õpetajate keelekümbluseks.

Venekeelsed õpetajad töötasid – kord üks, kord teine – 2,5 tundi päevas eestikeelses lasteaias ja läksid siis oma põhitööle. Eesmärk oli, et venekeelsed õpetajad omandaksid keele sedavõrd, et saaksid teha B1 või C2 tasemel eesti keele eksami.

“Peab olema võimalus keelt rääkida, ja tuleb aru saada, et eksimine on täiesti lubatav,” lausus Signe Tamm. “Kevadel, kui venekeelsed kolleegid tulid, siis nad väga kiitsid meie töösse suhtumist. Me eestlastena võtame paljutki loomulikuna, et ongi hästi ja teeme hästi, aga muidugi on väga meeldiv, kui lihtsate asjade eest häid sõnu öeldakse. Mul endal on väga südant soojendanud, kuidas venekeelsed koolieelikud on õppinud 7-8 laulu eesti keeles väga ilusasti selgeks.”

Venekeelsed abiõpetajad valmistuvad tunde andma
Keelerändluse raames töötab kaks venekeelset õpetajat Päikesejänku lasteaias ning kaks eesti õpetajat sealt omakorda venekeelses Kuristiku lasteaias. 2. oktoobrist tegutsevad nad seal rühmades Liblikas ja Lepatriinu.

Mustamäe gümnaasium on aga üks neist Tallinna viiest eestikeelsest koolist, kus töötavad algklasside abiõpetajatena kaks pedagoogi venekeelsetest koolidest.

“Neil läheb väga hästi, nendega on kõik rahul, seni on nad veel abiõpetaja rollis, aga varsti proovivad ka iseseisvalt tundi anda,” rääkis kooli direktor Marika Randma. “Me soovitame keelerännet kindlasti ka teistele koolidele. See on lisaks kasulik eestikeelsetele pedagoogidele, sest nii tekib nendele tugi, abi ja kõrvalpilk.”

Abilinnapea Andrei Kante: Keelerände osalised jagavad innustunult muljeid

Tallinna abilinnapea Andrei Kante sõnul on keelerändlust vaja, et üleminek ühtsele eestikeelsele õppele läheks võimalikult sujuvalt ning kõik õpetajad oskaksid vajalikul tasemel eesti keelt.
Järgmisel õppeaastal algavaks eestikeelseks õppeks on Tallinnas kõik õpetajad olemas, kuid nende oskusi tuleb arendada. Oluline, et õpetajad omandaksid vajalikul tasemel keeleoskuse. Keelerände projekti käigus selgub Andrei Kante sõnul, kui suures mahus saab seda järgmisel aastal kasutada, et üleminek eestikeelsele õppele läheks võimalikult sujuvalt.

Keeleränne on abilinnapea hinnangul alanud väga hästi.
“Praegused osalejad jagavad juba innustunult oma muljeid ning kutsuvad ka seniseid kõhklejaid ühinema,” ütles ta. “Käsil on seega väga intensiivne periood. Kui see on läbi, siis saavad õpetajad panna end kirja eksamitele. Sihtrühmaks on keelt B2 tasemel valdavad venekeelsed õpetajad. Nad saavad mitte ainult õpetamise julgust juurde, vaid ka praktikat selleks, et olla edukad keeleeksamitel ning hakata järgmisel aastal hästi õpetama.”

Lisaks keelerändele abistatakse õpetajaid Tallinnas muuhulgas keeleäpiga, millega saab eesti keele oskust arendada.

Eelmisel nädalal arutati eestikeelsele õppele üleminekut riigikogu kultuurikomisjonis ning Kante tutvustas seal Tallinnas ülemineku kava ja ka õpetajate toetamist.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul on keeleränne väga tervitatav. “Oleks hea, kui riigis tehtaks samuti nii, et näiteks Ida-Virumaa õpetajad, kes omandavad eesti keelt, tulevad keelerände korras eestikeelsesse keskkonda,” ütles Pikhof. “Abiõpetajate süsteem vajaks riigil rohkem läbitöötamist, seegi on väärt kogemus.”

Tallinn rakendab venekeelseid pedagooge eestikeelsetes koolides abiõpetajana, et nad omandaksid uusi kogemusi. See on kahtlemata tõhus viis laste aitamiseks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.