“Meil tuleks vähendada asfaldi ja betooni tõttu tekkivaid kuumasaari,” ütles rahvakogul osalenud Veiko Lukmann. “Ühtlasi tekitavad sellised saared suurte vihmade ajal olukordi, kus linna trassid ei suuda vett piisavalt ära juhtida ja tekib uputus. Seega tuleb luua veele imbumisruumi.”

Möödunud nädalal kütsid rohelise pealinna rahvakogul osalejad oma ettepanekutega õhu tuliseks. Näiteks Lukmann pidas enda jaoks olulisimaks ligipääsetavuse ja mõistlikuma liikluse tagamist.

Ka rahvakogu liige Ave Bremse pidas tähtsaks autovabamat linna. “Jalakäijate elu ja ühistranspordiga sõitmine tuleb muuta mugavamaks, tänu sellele hakkab ka autode hulk vähenema,” rääkis ta. “Seepärast peab bussipeatusi tihedamalt olema ja ülekäigurajasid rohkem. Tegelema peaks ka keeruliste ristmikega, et inimestel oleks kergem sealt üle pääseda. Maa-alused tunnelid pole rahva seas tegelikult kuigi populaarsed. Pigem tuleks tuua inimesed maa peale tagasi, näiteks Viru keskuse ja kaubamaja ümbruses. Hea näide on see, kuidas Balti jaama juures ülekäigurada alles hiljaaegu igati loogilises kohas taastati.”

Lisaks tõi Bremse esile ettepaneku kasutada haljastuses rohkem kohalikke puid, põõsaid ja lilli. “Ka kliimateemadel kõnelejad juhtisid tähelepanu, et kohalikud liigid on meil vastupidavamad,” selgitas ta. “Mina elan näiteks Lasnamäel Meelikus. Seal jalutades tekib aga tunne, nagu viibiksin hoopis botaanikaaias – pole näha ainsatki kohalikku puud ega põõsast! Seepärast teeb mulle suurt rõõmu, et ettepanek kohalike taimede istutamise kohta sai paljudesse punktidesse kirja ning seda toetavad ka mitmed linna haljastusspetsialistid.”

Rahvakogus osalenud Tanel Tallo oli mõttega päri ning käis omalt poolt välja ettepaneku, et tänavatel võiks kasvada rohkem marjapõõsaid ning õuna- ja pirnipuid. 

Märtsiks otsus, mida ellu viia

Lisaks igati teostatavatele ettepanekutele käis osa inimesi välja ka mõned pöörased mõtted. “Muu seas tuldi lagedale ideega, et inimesed, kelle maad paiknevad lennukoridoride all ning kes kasvatavad õunu, porgandeid jms, peaksid saama lennukite üle lendamise eest rahalist toetust,” lausus Lukmann.
Mõne osaleja puhul tajus mees jällegi, et südameasjaks on võetud just kõiksuguste puude kaitsmine. “Selliste osaliste seisukohad olid keskmisest fanaatilisemad ja nii-öelda ühes suunas,” tõdes Lukmann.
Rohelise pealinna rahvakogu tõi viie päeva jooksul kokku ligemale kuuskümmend eri vanuses ja eri elualadelt inimest üle pealinna. Üheskoos otsiti lahendusi, kuidas siduda Tallinna rohelust ühtseks tervikuks. Rohepöörde büroo analüütik Tuuli Veersalu kinnitas, et ideed, mis said vähemalt 80% rahvakogu toetusest, liiguvad edasi juba linnavalitsuse lauale. “Hiljemalt märtsi lõpuks peaksid vastused jõudma ka avalikule kodulehele,” rääkis Veersalu. “Sealt võib siis lugeda algset ettepanekut ning linna koostatud vastust sellele. Vastusega selgitatakse, kas rahvakogu ettepanekuga arvestatakse ja kuidas seda ellu viiakse – või siis ei viida. Kui ettepanek kõrvale lükatakse, tuleb seda ka põhjendada.”
Seal hakkab neile vastuseid koostama valdkondlike ametite eestvedajatest kokku pandud juhtrühm eesotsas abilinnapea Vladimir Svetiga. Siiski peab arvestama, et näiteks käesoleva aasta eelarve on juba tehtud. “Eks mõne ettepaneku saab ehk varem töösse anda, aga üldiselt jääb rahvakogu ettepanekute elluviimine paari järgneva aasta sisse,” märkis abilinnapea.

Lukmann  jäi rahvakogult saadud kogemusega  rahule. “Väga positiivne on kõik olnud,” lausus ta. “Leian, et minu töölauast osa võtnud kodanikud võiksid kandideerida ka näiteks riigikokku – kõik nad olid igati tervemõistlikud ja haritud inimesed. Koostöö sujus rahulikult ja konstruktiivselt. Arvan, et rahvakogu formaati tuleks ka edaspidi kasutada. Ühelt poolt saavad linnaametnikud niimoodi rahvalt sisendit, teisalt mõistavad aga ka rahvaesindajad paremini, kuidas linna töö korraldamine tegelikult käib.”

Kasvatab usaldust

Lukmann nentis, et tihti tehakse linna ja selle ametnike aadressil anonüümset ja abstraktset kriitikat – et miks pole tehtud seda, teist või kolmandat. Rahvakogu aitab tema sõnul kindlasti kaasa koostöö tekkimisele ametnike ja linnakodanike vahel ning kasvatab vastastikust usaldust. “Kui linnaametnikud rahvakogule oma töid ja tegemisi selgitasid, siis said ka kohalviibijad aru, et tegelikult on need inimesed igati kompetentsed oma ala spetsialistid.”

Tallo avaldas lootust, et sellised ürituses muutuvad linnas traditsiooniks. “Nii saavad linnaametnikud paremini teada, mis inimestele korda läheb, kodanikele aga antakse võimalus oma ideede ja tagasiside väljendamiseks,” märkis ta.

Veersalu lisas, et kuna rahvakogu õnnestus hästi, siis on võimalik, et sarnaseid ettevõtmisi korraldatakse ka tulevikus. “Tegemist on tõeliselt hea vahendiga inimeste kaasamiseks,” tähendas Veersalu. “Ühtlasi on see baasiks, mille pealt konkreetseid ettepanekuid teha.”

Mis on rohelise pealinna rahvakogu?

• Tallinna esimene rohelise pealinna rahvakogu toimus 7. oktoobrist 4. novembrini.
• Linlasi kutsuti ekspertide ja huvirühmade abil vastama küsimusele, kuidas siduda Tallinna haljasalad ülelinnaliseks kutsuvaks tervikuks.
• Rohelise pealinna rahvakogu koosnes 16-aastastest ja vanematest elanikest, kes moodustavad sotsiaalmajanduslikest ja geograafilistest aspektidest lähtuvalt Tallinna esindusliku valimi.
• Rahvakogu sai kahel nädalavahetusel ekspertidelt ja huvigruppidelt teadmisi, mille alusel koostati ettepanekud.
• Kõik ettepanekud, mis said vähemalt 80% toetust, võeti vastu ning liikusid edasiseks ülevaatamiseks linnavalitsuse lauale.

Ettepanekud, mida rahvakogu enam kui 80% toetas ja mis jõudsid linna kätte

Linnamaastikud
100%

• osalenutest toetas mõtet säilitada kõrghaljastust ja istutada rohkem mitmes kõrguses taimi.
  98%
• Linna tööprotsessides, detailplaneeringute menetlemise korras ja dokumentides teha muudatusi, et eksperte ja kogukonna liikmeid oleks võimalik kaasata varasemates etappides ja sisulisemalt.
  95%
• Hoolitseda tõhusamalt haljasalade eest
• Teha igas linnaosas elanikele kättesaadavaks info linnaroheluse arendamisest, et soodustada kodanike suuremat osalust ja koostööd linnaga.
• Hanketingimustes ja koostöös ettevõtetega soosida keskkonda arvestavaid ja jätkusuutlikke lahendusi.
• Luua ohutuid ja mitmekesiseid parkide kasutusvõimalusi igaks aastaajaks.
  93%
• Parandada detailplaneeringute korda ja menetlemise protsesse selliselt, et arendajad looks rohelust senisel hulgal. Lisaks jätkata tööd selle nimel, et riigi reeglid toetaksid asendusistutust.
• Jätkata kogukonnaaedade loomist ja nende tegevuse toetamist.
• Kasutada paremini vihmavett.
• Planeerida rohkem vett läbi laskvat pinnast.
• Kasutada elurajoonides tänavate valgustamiseks kaasaegseid laternaid ning piirata valgusreklaamide ja erksa valgustuse kasutamist, et oleks vähem valgussaastet.
  91%
• Algatada linlaste roheteadlikkuse tõstmise kampaania(d).
• Linnakodanikud võiks teha ettepanekuid, kuhu puid istutada või kus neid kärpida.
• Luua parkide kasutamise hea tava, et soodustada rohelust väärtustava pargikultuuri teket.
• Säilitada olemasolevate rohe- ja rannaalade loodust.
• Muuta tänavate hooldamine loodust säästvaks ja jalakäijakeskseks.
• Luua ülelinnaline juhend avaliku ruumi kujundamiseks. Lisaks eelistada kohalike taimeliike.
  88%
• Ametitevaheline koostöö ülelinnalise rohevõrgustiku loomiseks.
• Jätkata asumite ja nende vaheliste talgute korraldamist, leppides kokku heakorrakuud nii kevadeks kui sügiseks.
  84%
• Luua keskkonna- ja kommunaalametisse keskkonnateadlikkuse spetsialisti ametikoht.
• 
  Linnaplaneerimine
  100%
• Ajakohastada ja kehtestada rohealade teemaplaneering.
• Tänavate projekteerimisel seada esikohale haljastuse säilimine ja loomine ning jalakäijate ja ratturite ohutus, mugavus.
  95%
• Hinnata tervisemõju ning hoolitseda tervist kahjustava müra-, õhu- ja valgusreostuse vähenemise eest.
• Jätkata loodussõbralike terviseradade loomist, et tekiks ülelinnaline terviseradade võrgustik.
• Luua igasse linnaossa rohkem taskuparke ja väikseid puhkealasid.
  88%
• Kasutada rohkem arutlevaid ja kaasavaid viise (nt rahvakogu) kogukondade jaoks.
  81%
• Soodustada staadionide ja koolihoovide avalikku kasutust.
• Langetada autode piirkiirust ja rahustada autoliiklust üle linna vastavalt konkreetsete kohtade vajadustele.
  Keskkonnahoid
  95%
• Algatada linnaelanike keskkonna programm, et kaasata ja harida linlasi keskkonna teemadel.
  88%
• Reguleerida ilutulestiku müüki ja kasutamist era- ja avalikel üritustel.
  86%
• Võtta väärtuslikud suured rohealad linnas kaitse alla.
  84%
• Jäätmete valesse kohta viimise vastu tõhusamad meetmed.
  81%
• Arvestada avalike ürituste korraldamisel parkide ja teiste rohealade taluvusega.
• 
  Liikuvus
  100%
• Soodustada ühistranspordi kasutamist, luues paremad ühendused äärelinnadega ja naabervaldadega ning tutvustada ja luua pargi-ja-reisi parklaid.
  88%
• Luua rohkem turvalisi rattaparklaid korterelamute, kultuuriasutuste, koolide, ühistranspordisõlmede ja hotellide juurde.
• Laiendada rohealasid lagunevate ja tühjade hoonete ning tühjade alade arvelt.
• Muuta bussi- ja trammipeatused inimestele ilmastikukindlaks ning õhusaaste ja pritsmete eest kaitstuks.