Korteriühistute liit on renoveerimistoetuste jagamise korraga rahulolematu. Esiteks on raha vähe, ent seda jagatakse põhimõttel – kes ees, see mees. Sellega saavad aga hakkama korteriühistud, kellel on suuremad rahalised võimalused ehk kes saavad kasutada paremaid tasulisi nõuandjaid.

Näiteks Tallinna korteriühistud saavad toetust vaid 30% summast. Samas mujal Eestis moodustab toetus poole renoveerimiseks kulutatud summast.

Kohtume Eesti omanike keskliidu esimehe Andry Krassiga Puhangu 67 ees. Siinne korteriühistu arvestas välja, et maja uuendamise puhul maksab iga korter 200 eurot aastas. Nii suurt summat paljudel maksta ei ole ja nii jäi ka uuendamise plaan kus see ja teine. “Kortermajades, kus on vähekindlustatud peresid rohkem, neil ei olegi võimalik seda toetust saada, aga just nemad vajavad kõige rohkem ja nii juhtubki nagu siin Pelgurannas,” ütles Andry Krass.

Omanike liit saatis oktoobri lõpus kirja kliimaminister Kristen Michalile. Kirjas toodi esile viis renoveerimistoe andmise nõrkust. Näiteks, Tallinna korteriühistud saavad toetust vaid 30% summast, samas mujal Eestis on toetuse osa pool summast.

Suuremad probleemkohad toetuste maksmisel

Krass loeb kokku tervelt seitse probleemikohta, mis tema arvates renoveerimistoetuste maksmise süsteemi vaevavad.

Esiteks jääb pakutav summa nõudlusele mitmekordselt alla, muutes kogu programmi pigem loteriiks, mitte toetuseks.

Teiseks peavad omanikud toetusele kandideerimiseks tegema kulutusi, mis küündivad mitmekümne tuhandete eurodeni. „See summa tuleks neile hüvitada, kui nad toetusest ilma jäävad. Riik seda ei tee.“

Kolmandaks soosivad toetuse tingimused juba vaikimisi jõukamaid omanikke – kui juba taotlemine nõuab kopsakaid rahasummasid.

Krass toob ka välja, et riik teenib nõnda vaesemate omanike pealt ebamoraalset kasumit, pannes toetuse suuruse sõltuvusse korteri asukohast. Samuti on toetuste tingimused ja nende täitmine äärmiselt meelevaldne protsess, mis asub väljaspool omanike mõjuvälja ning mille tingimused võivad igal hetkel muutuda.

„Toetus suurendab vähekindlustatud perede eluasemekulusid,“ toob Krass välja viimasena. Eriti äkiliselt tõusevad kulud nendes piirkondades, kus toetusprotsent on ainult 30. Samal ajal tekitavad toetuse tingimused ebakindlust üürnikes, kes tasuvad omanikule reeglina lisaks üürile ka ühistu poolt esitatava arve, milles sisalduvad ka renoveerimiskulud. „Samal ajal tekib üürnikul risk, et omanik soovib pärast korteri täielikku renoveerimist lisaks veel üüri tõsta, sest „kauba“ kvaliteet on tõusnud,“ täheldab Krass.

Küsimuse osas, miks saavad pealinlased korteri uuendamiselt toetust vaid 30% ulatuses, soovitab Krass aga pöörduda kliimaministeeriumi poole. „Kui mina seda neilt küsinud olen, olen saanud muu hulgas vastuseks, et toetuste üheks eesmärgiks on turutõrgete likvideerimine,“ räägib Krass. Kuigi millist turutõrget ministeerium täpsemalt silmas peab, jääb talle arusaamatuks. „Ilmselgelt on ju kliimaministeeriumi tegevuse tagajärjeks, et rikkad omanikud saavad veel rikkamaks ja vaesused elavad jäävad vaesemaks.“

“Peame jõudma nende inimesteni, kes korteriühistute sees abi vajavad. Praegune korteriomandi ja korteriühistu seadus keelab korteriühistul jagada vajaduse järgi toetust ringi, sest kõiki ühistu liikmeid tuleb kohelda võrdselt,” ütles Krass.

Omanikud näevad ka lahendust, ent selleks tuleb riigi toetuspoliitikat ja toetuse summasid muuta. Kliimaministeeriumi elamumajanduse valdkonnajuht Veronika Valk-Siska ütleb, et nemad tegelevad turutõrgetega, kui mõnes kohas asjad ei suju nagu peaks.

“Näeme, et on piirkonnad Eestis, kust taotlusi rekonstrueerimiseks tulebki vähem, aga see ei tähenda, et need elanikud või korteriühistud oleksid võimetud renoveerima, ei saada aru, kuidas Kredexi kaudu toetuse jagamise süsteem täpsemalt käib,” ütles Valk-Siska. Kliimaministeerium ei näe vajadust hakata ühistupõhiselt toetuselt üle minema inimeste toetamisele. Sellele ministeerium head lahendust ei näe.

EAS-i ja KredExi ühendasutuse andmetel läheb järgmises voorus uue aasta algul jagamisele 160 miljonit eurot.