Must reede ja jõulud ei ole enam kaugel, seega tasub kõikidel inimestel eriti valvas olla, et mitte langeda petuskeemide ohvriks.

Üks levinumaid petuskeeme on veebipõhised müügipettused. Iga viies inimene ei hinda oma teadmisi piisavaks, mis on pettuste laia levikut arvestades selge ohu märk, selgub Luminori tellimusel läbi viidud uuringust.

80% Eesti inimestest tunnistab, et peab end petuskeemidest väga hästi või piisavalt teadlikuks. Ometigi on ainuüksi sel aastal petuskeemid röövinud inimestelt üle 5,5 miljoni euro. Nende ohvriks langenud inimesi on kokku ligemale 700.

“Soovitame jääda inimestel rahulikuks, tuleb telefonikõne, imelik link, siis mitte asuda kiirustades tegema otsuseid, vaid küsida kolmandalt inimeselt nõu. Alati on võimalik helistada politseisse või kodupanka ja küsida nõu, sain teilt sellise SMS-i, sellise telefonikõne, kas see on päris, kas minu rahaga on kõik korras,” ütles Põhja prefektuuri kriminaaltalituse büroo juht Hannes Kelt.

57% inimestest on puutunud viimase aasta jooksul kokku petukõnedega ja 44%-l on isiklik kogemus SMS-pettusega. Eestis kõige enam levinud petuskeemide esiotsa mahuvad veel andmepüük, investeerimispettused ja veebipõhised müügipettused. Kurjakuulutava moena on hakanud levima pettused, kus inimesi ja nende kontosid kasutatakse n-ö muuladena.

“Inimesega võetakse sotsiaalmeedias ühendust ja öeldakse, kanname teile pea suurema summa, kandke edasi või võtke välja, selle eest pakutakse teenustasu. Nii võetakse välja kuritegelikul teel saadud raha või mõnes teises pangas pettuse teel omastatud raha. Panen inimestele südamele, teie vastutate oma kontode eest, mis teie kontol toimub ja mis raha sealt läbi liigub. Nii olete kaasosaline kuritegevuses,” ütles LHV jaepanganduse juht Annika Goroško.

Kõige suurema varalise kahjuga on aga just investeerimispettused, kus püütakse luua illusioon helgemast tulevikust.

“Inimesi kutsutakse eri meetoditega investeerima, kas see on võltsreklaam, mingi platvorm või telefonikõne, kus keegi kutsub investeerima, need on ohumärgid. Seal pakutakse pikaajalist võimalust investeerida, aga tegelikkuses raha tagasi ei saa,” ütles Kelt.

Kõige levinum pettusega kokkupuute tagajärg on rahaline kahju, mainekahju ja ajakulu, sellele järgnevad mentaalsed raskused.