Tallinna volikogu kiitis 49 poolthäälega heaks jätkusuutliku linnaliikuvuse kava, mille eesmärk on saavutada aastaks 2035 pealinna piirkonnas tasakaalustatud liikumisviiside jaotus, ligipääsetav liikuvustaristu ja ohutu liikuvuskeskkond. Tosina aasta pärast sõidavad tänavatel endiselt tasuta, kuid heitmevabad ühissõidukid ning rattateid on praeguse 100 kilomeetri asemel 300.
Abilinnapea Vladimir Svet ütles volikogu ees, et eesmärkide kohaselt soosivad nii linnaruum kui ka hästi korraldatud ühistransport aktiivseid ja säästlikke liikumisviise – jalgsi liikumist, jalgrattasõitu ja ühistransporti. See toetab ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist laiemalt.
Üheks näitajaks selles vallas on heitmete vähendamine, mille saavutamiseks suurendatakse keskkonnasäästliku ühistranspordi osakaalu ja arendatakse selleks vajalikku taristut. Lisaks säästlikule ühistranspordile töötatakse välja nullheitme piirkondade kontseptsioon, mida kavatsetakse teatud kohtades ka rakendada. Kavast lähtuvalt on liikuvustaristu – linnatänavad, ühistransport, rattateed, terviserajad, väljakud ja pargid – kujundatud atraktiivsena. „Teekonnad aitab muuta terviklikuks ja ligipääsetavaks see, kui tänavad, kõnniteed, ühissõidukipeatused ja rattateede põhivõrk on kõigile kogu elukaare jooksul igal ajal ligipääsetavad,“ rääkis Svet.
Ohutu liikuvuskeskkonna peamiseks mõõdikuks on, et Tallinnas ei juhtu aastas ühtegi surmaga lõppevat liiklusõnnetust. Enamik liiklejaid tajub Tallinna liikuvuskeskkonda ohutuna, õnnetuste hulk ja liikluskahjud vähenevad. „Ka üks hukkunu on liiga palju,“ rõhutas abilinnapea lisades, et liikuvuskeskkonna peamiseks mõõdikuks saab see, et Tallinnas ei juhtu aastas ühtegi surmaga lõppevat liiklusõnnetust.
Ühistranspordi eelistamine
Ühistranspordi eelistamine autode ees muutub veelgi nähtavamaks, sest liikuvuskava järgi kolmekordistub bussile ja trollile mõeldud radade maht. Praegu on see üle 30 kilomeetri, kuid aastaks 2035 peaks bussiradu olema juba üle 90 kilomeetri.
Lisaks saab nullvisiooni raames ühistransport tosina aasta pärast heitmevabaks. See tähendab, et ka bussid liiguvad elektri peal, rohkem on tramme, trolle ja ka rongid peaksid käima linna sees tihedamini. Praegused diisel- ja gaasibussid kaovad järgmise kümmekonna aastaga järk-järgult. Kui palju tuleb juurde trammi- või trolliliine on veel arutuse all, kuid kindlasti hakkab elekter ühistranspordis mängima aina olulisemat rolli ja heitmevaba ühistransport aastaks 2035 on reaalne eesmärk, kinnitas Svet.
Svet: lugege mu huultelt
Liikumiskava arutelul volikogus tundis opositsioon huvi ka selle vastu, kas senini kehtinud parkimissoodustused linnaelanikele jäävad alles. Svet kinnitas, et kuigi liikuvuskava näeb ette senise parkimispoliitika ülevaatamist, siis elaniku parkimissoodustus jääb siiski alles. „Lugege mu huultelt: kohaliku elaniku parkimissoodustus ei kao. See muutub rohkem turupõhiseks, kuid kui kellelgi peab jääma eelis linnatänavatel parkimiseks, siis on see parkimise tsoonis elaval inimesel,“ märkis ta.
Liikuvuskava näeb ette, et parkimine disainitakse iga piirkonna eripärast ja liikumisviiside kättesaadavusest lähtudes. Dokument seab eesmärgiks vähendada parkimise kavandamisel igapäevaselt isikliku sõiduautoga tehtavaid liikumisi ja suunata inimesi kasutama säästvaid liikumisviise, ehk rohkem liikuma ühistranspordiga, rattaga ja jala. „Kaasaegsel linnatänaval peavad leidma ruumi jalakäijad, ühistransport, autod, ratturid ja haljastus. Üheks võimalikuks lahenduseks võib olla parkimismajade rajamine, kuid see on võimalik üksnes koostöös erasektoriga,” lisas Svet.
Lühiajalised parkimiskohad
Tallinn rajab lühiajalisi parkimise kohti avalike teenuste tagamiseks seal, kus see on otstarbekas ja võimalik. Sellised peatumis- ja parkimiskohad oleks mõeldud eelkõige posti-, kuller- ja taksoteenuse osutamiseks ning lühirendisõidukite jaoks. Korralike peatuskohtade loomine aitab leevendada ka kõnniteedel parkimise ja peatumise probleemi.
Jätkusuutliku linnaliikuvuse kava elluviimist toetab arengustrateegia „Tallinn 2035“ rakenduskava ja linna eelarvestrateegia, mis koostatakse neljaks-viieks aastaks. Need moodustavad terviku, milles määratakse valdkonna peamiste mõõdikute sihttasemed, olulisemad tegevused ja investeeringud ning rahalised vahendid nende elluviimiseks.
