"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Uuring: unepuudus on koolinoorte jaoks tõsine mure. Psühholoog: tunnid algavad liiga vara (0)
17. november 2023
Pidevalt liiga vähe magades on ärkamisajast olenemata aju tavapärane talitlus häiritud. Foto: Pixabay

Uuringus küsiti 9.-12. klassis õppivatelt koolinoortelt, mis nende enesetunnet möödunud koolinädalal enim alla tõmbas. Selgus, et õpilaste peamised mured on suur koormus ja varajasest ärkamisest tingitud vähene uni.

Uuringule vastanutest 40% tõi välja tujulanguse peamise põhjusena suure koormuse. Veerand vastanutest märkis, et nende halva tuju üks põhjustajaks oli varajasest ärkamisest tingitud vähene uni. Kutsekoolis õppivate noorte jaoks oli kõige levinum tujulanguse põhjus just unepuudus, nii vastas 28%. Suure koormuse tõi välja 24% kutsekoolis õppivatest noortest.

Peaasi.ee psühholoog Andreas Holsti sõnul peaks ärkamine olema ideaalses maailmas iseeneslik protsess ja toimuma ilma äratuskellata. „Selle toimumiseks vajavad koolinoored 8,5 tundi und, ent uuringud näitavad, et keskmiselt magavad 16-19-aastased noorukid kooliöödel vaid 6,5 tundi,“ ütles Holst.

Peaasi.ee psühholoog Andreas Holsti sõnul peaks ärkamine toimuma ilma äratuskellata.

“Varakult algav õppetöö ei ole hea lahendus, eriti noorte jaoks. On tõendeid, et teismeliste keha bioloogilise talitluste rütm nihkub hilisemaks ehk keha tahab hiljem magama jääda ja hiljem ärgata. Samas on ka teisi faktoreid nagu arvutis olemine, meedia tarbimine jms, mis noorte piisavat magamist segavad. Vähene magamine toob endaga kaasa ka kahjulikke tagajärgi, näiteks mälu-, keskendumis-, ja emotsionaalse eneseregulatsiooni probleemid. Kõigil välja toodud probleemidel on otsene mõju noore võimekusele ja motivatsioonile õppida,” selgitas Holst.

Ta lisas, et ideaalse hommiku puhul on aju tõenäoliselt võimeline tund aega peale ärkamist süvenenult õppima hakkama, kuid palju erinevaid tegureid võivad seda hoopis takistama hakata. Näiteks pidevalt liiga vähe magades on ärkamisajast olenemata aju tavapärane talitlus häiritud ning sellest tulenevalt esinevadki raskused keskendumisel ja informatsiooni omandamisel.

“Kui keha bioloogilise talitluste rütmi kohaselt on kell 8 hommikul magamise aeg, siis see omakorda raskendab õppimist. Keha lihtsalt ei ole valmis õppimiseks vajalikul tasemel ärkvelolekut toetama,” nentis Holst.

Uuring telliti Samsungi Solve For Tomorrow koolinoorte ideekonkursi raames. “Otsime läbi Solve For Tomorrow programmi võimalusi koolinoorte heaolu parandamiseks nende enda tagasiside najalt, sest tõesti usume, et noored on nutikad ja teavad, mis neid võiks motiveerida ja heaolu parandada. Loomulikult innustame ka koole võtma kasutusele ideid, mille noored on programmi raames välja töötanud. Kes teab, äkki kui tunnid hakkaksid hiljem, siis väheneks ka esimestesse tundidesse puudumiste arv gümnaasiumiastmes,” rääkis programmi juht Egle Tamelyte.

Samsungi tellitud uuringu viis läbi uuringufirma Norstat, kes küsitles septembris kokku 251 inimest..

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.