Välismaisele turule jõudmine on kodumaiste rohetoidu ettevõtete jaoks pikk protsess ning seni pole see kellelgi õnnestunud. Nüüd on aga lootus kahel firmal, mis toodavad alternatiivseid toiduõlisid ning laboris kasvatatud liha.

Biotehnoloogia ettevõte Äio sünteesib teiste tööstusharude kõrvalsaadustest õlisid, mida saaks kasutada edukalt näiteks palmiõli asemel, säästes nõnda vihmametsi, mida muidu selle tootmiseks maha võetakse.

„Tekib ilus ringmajanduse näide just selles mõttes, et toiduainetööstus saab oma kõrvalsaadusi väärindada ning uuesti toiduainetena kasutusele võtta,“ räägib Äio arendusjuht Mary-Liis Kütt. Firmal on kavas oma uudne tehnoloogia litsentseerid ja saada Euroopa Liidult tegutsemisluba. Olemasolevate tööstuste kõrvale saaks siis luua väikese tootmise kus iganes maailmas.

Gelatex teeb aga nanofiibrit, mis aitab rakkudel kasvada ja kudedel moodustuda. Seeläbi saab kasvatada kultiveeritud liha, mis on kõigilt omadustelt nagu tavaline liha, ainult et laboris loodud. Teema on maailmas kuum, sest aina arvukam inimkond ei suuda end praeguse lihakasvatusega ära toita.

„Eestis me võib-olla ei tunneta seda, aga globaalses mastaabis on suur probleem, et loomne valk. Mis peaks olema ikkagi osa meie menüüst, ei jõua kahjuks kõikide inimeste toidulauani,“ räägib Gelatexi tegevjuht ja kaasasutaja Märt-Erik Martens.

Tavapärase veisekasvatusega võrreldes kuluks kultiveeritud liha tootmiseks 95% vähem maad ning tervelt 98% vähem vett. Praegu saab säärast liha turustada aga ainult Ameerika Ühendriikides ja Singapuris, eurooplased peavad veel ootama.

„Paraku on Euroopa regulatsioonid sellised, mis sunnivad innovaatiliste ettevõtete esimesed tooted esmajärjekorras just Singapuri või USAsse,“ nendib Martens. „Küll aga tulevad need tooted viie aasta perspektiivis koju tagasi.“

Seni pole ükski Eesti ettevõte uuendusliku toiduga maailmaturule pääsenud, takistuseks on pikk ja kulukas bürokraatia.

„Neli kuni kuus aastat läheb aega ning alates sadadest tuhandetest kuni mitme miljoni euroni kulub raha,“ selgitab Accelerate Estonia avaliku poliitika ja innovatsiooni juht Greta-Elva Jõemaa. „Päris paljud ettevõtted ei ela seda protsessi üle.“

Püsib lootus, et ÄIOl ja Gelatexil õnnestub Eesti-poolne läbimurre ära teha.