Kõigil ravikindlustatutel on õigus saada 40 eurot aastas hambaravihüvitist. Ehkki nende hulk, kes seda võimalust kasutavad, on kasvanud, teeb seda vaid veidi üle kolmandiku inimestest.
Paraku ei külasta ka kõik lapsevanemad oma lastega hambaarsti: kuigi kuni täisealiseks saamiseni hüvitab hambaravi riik, on tänavu kasutatud seda võimalust vaid pooled.
Aasta hakkab lõppema ja tervisekassa hambaravihüvitiste fond ei ole kaugeltki veel ammendunud. Kuigi igal ravikindlustatud täiskasvanul on võimalus saada 40 eurot aastas ravikulude katteks riigilt tagasi, kasutatakse seda võimalust võrdlemisi vähe.
Õnneks on küll patsientide teadlikkus mõnevõrra kasvanud. “Kui näiteks 2018. aastal kasutas 40-eurost ehk väiksema hüvitise sihtrühmas hüvitist 118 000 inimest 4 miljoni euro eest, siis 2022. aastal oli see juba 206 000 inimest 7,5 miljoni eest. Nii et tervisekassa iga aasta ikkagi näeb hambaravihüvitise kasutamise suurenemist,” ütles tervisekassa hambaravi teenusejuht Marjo Sinijärv.
Lisaks saavad kõik ravikindlustatud lapseootel naised ja alla üheaastaste laste emad kasutada hambaravihüvitist kuni 85 eurot aastas, kusjuures patsient ise tasub vähemalt 15% arvest. Hea uudis on, et hüvitiste summad uuest aastast suurenevad.
“1. jaanuarist 2024 suureneb hambaravihüvitis 40 eurolt 60 eurole, säilib omaosalusmäär 50% ja suurema hüvitise sihtrühmas suureneb senise 85 euro pealt hüvitis 105 euro peale,” ütles Sinijärv.
Kahjuks ei kasuta ka paljud lapsevanemad ära tasuta hambaravi võimalust alaealistele. Tänavu on hambaarstile jõudnud vaid pooled lapsed. “Tihtipeale on nii, kui vanemal läheb meelest sel aastal hambaarstile tulla, ei tooda ka lapsi,” ütles Eesti hambaarstide liidu president Katrin Metstak.
Kui tihti peab käima?
“Aastas korra võiks ikka käia, nii lapsed kui ka täiskasvanud,” ütles Metstak.
Noored, kes pole veel 19, võiksid ise endale hambaarsti visiidi reserveerida ja need, kel täiskasvanutest veel tänavune hüvitis kasutamata, ärgem laskem võimalust käest.
