Koerterünnakud inimeste ja teiste koerte vastu on vähenenud nagu ka trahvid ja väärteomenetlused loomapidamisreeglite rikkumise eest. Näiteks mullu oli Tallinnas koerterünnakuid 40, tänavu 37. Tõsisemaks on läinud aga rünnakute tagajärjed.
Lahtiselt liikuvad koerad võivad kellele tahes kallale kippuda. Kui mitte inimestele, siis teistele koertele. Statistika ütlebki, et inimesi ründavad koerad on pigem erandlik nähtus. “Kui koera tegevuse tagajärjel, olgu see rünnak inimese või teise koera vastu või katkine püksisäär, sellisel juhul on tegemist väärteoga. Valdavalt on ohvrid teised koerad või kassid, inimesele tekitatud vigastused on meie menetlustes olnud vähem,” ütles munitsipaalpolitsei ameti osakonnajuhataja Krislin Pärt.
Hiljuti kaebas mupole üks mees, et tema lemmikut ründas lahtiselt liikunud koer. Mees paraku koera omanikku ei teadnud. Lahtiselt liikuva koera omanikule aga mupo ametnik trahvi teha ei saa.
“Kui meie ametnik märkab, et koer on rihmastamata, siis ametnik ei saa olla see, kes on häiritud või öelda, et tunneb hirmu ja alustame väärteomenetlust, vaid saab juhtida tähelepanu, olge hea, pange koer rihma otsa, see võib kaasa tuua ohtliku tagajärje,” ütles Pärt.
Omanikuta koerad jõuavad lõpuks loomade varjupaika. Tallinnas tuleb neid aastas 170. Varjupaiga hinnangul on hulkuvad koerad Tallinnas kahanev mure.
“Enamasti tulevadki meie loomad tänavalt, tegelemegi hulkuvate loomadega. On erinevaid situatsioone, koerad saavad üle aia või kaevavad end sealt välja või näiteks jalutuskäigu ajal on koer midagi märganud, teist koera või muud looma, võtnud sihi ja järele läinud, siis ei ole omanikul enam võimalik talle järele joosta,” ütles Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni Anete Mõisamaa.
Koeral maksab silma peal hoida ja jalutada ikka rihma otsas. Nii on teised vähem hirmul ja endal vähem muret.
