Kas Tallinnas toimub linnastumine või valglinnastumine? Eesti ajaloo suurimal rohetehnoloogiate näitusel Nexpo Tallinn, mis sai reede õhtul väärika punkti, arvati, et Tallinna linnas on ruumi nii uutele elanikele kui ka uutele ehitistele.
Kas meie linnad, kaasa arvatud Tallinn on valmis aastaks 2050 mahutama 80 või isegi 90% elanikkonnast?
“Peavad olema, selleks tuleb midagi ette võtta. Tallinn ei ole eriti tihe, siin on ruumi tihendamiseks, aga mitte kõrghoonetega, vaid nelja-viiekorruseliste linnakvartalitega,” ütles kliimaministeeriumi elamumajanduse valdkonnajuht Veronika Valk-Siska.
Aastaks 2050 nulljäätmeid ei pruugi olla, aga umbes 5–10%, sest kui inimesed elavad ühes kohas, muutub ka jäätmekäitlus lihtsamaks. “Moodne termin on urban mining, mis tähendab, et ei kaevandata enam kriitilisi loodusressursse loodusest, vaid linnas tekkivatest jäätmetest, on need elektroonikajäätmed, sealt saab kriitilisi metalle, või plastijäätmed jne, tulevikus hakatakse linnades tekkivatest jäätmetest üha rohkem toormeid uuesti tööstuste jaoks võtma ja tekib selline ring,” ütles Ragn-Sellsi äriarendusjuht Rainer Pesti. Ta lisas, et ruutmeetrite arv, mis Tallinnas ehitatud, on väike. Tema sõnul toimub pigem valglinnastumine, ehitatakse-arendatakse põldudele. Elu käib linna ääres.
Tallinnas on aga palju rohkem ruumi siia inimesi juurde tuua ja ehitada võrreldes teiste suurlinnadega. Valk-Siska sõnul töö selles suunas käib: “Mustamäelgi on algamas projekt Soft Academy Euroopa uue Bauhausi rahastuse toel, kus Akadeemia tee äärsete majade vahele ja juurde proovitakse kavandada tihedamat elu.”
Ekspert
19. nov. 2023 10:28