Eestis tekib igal aastal ca 200 000 tonni pakendijäätmeid. Pakendite kasutamine on paratamatu, kuid selleks, et me loodusele oma tarbimisega liiga ei teeks, saame ise palju ära teha. Üks tegevus on eriti oluline – panna pakend õigesse mahutisse.
18.–26. novembrini tähistatakse üleeuroopalist jäätmetekke vähendamise nädalat, mille fookuses on tänavu pakendid. See on hea aeg, et mõelda ka ise läbi oma pakendikasutus ning liigiti kogumise harjumus.
Pakend on mis tahes materjalist toode, mida kasutatakse näiteks kauba mahutamiseks või kaitsmiseks. Ehkki enamus kaupa tuleb poest pakendis ning seda me vältida ei saa, on siiski võimalik anda oma panus, et maailma vähem prügi tekiks. Näiteks saab tanklas ja kohvikus osta juua-süüa kaasa oma topsi või karpi. Tarbijana saab igaüks meist eelistada kauplusi, mis pakuvad võimalust kaalutavat toitu oma anumasse osta. Poodi minnes võta kaasa oma poekott, korduskasuta oma veepudelit ning täida seda vajadusel kraaniveega, mille kvaliteet Tallinnas on väga hea. Pakendijäätmete tekke vähendamisel pole ükski pingutus tühine, sest iga kasutamata jäänud tops või karp aitab säästa loodusressursse, millest need valmistatud on.
Igal aastal tekib ühe inimese kohta Eestis keskmiselt 160 kg pakendijäätmeid. Piltlikult öeldes katab niimoodi pakendeid täis prügikottidega ära kahe korvpalliväljaku suuruse pindala. On kurb tõsiasi, et kolmandik sellest ei jõua isegi pakendikonteinerisse, vaid hoopis segaolmejäätmete hulka ja sealt edasi põletusahju või prügimäele.
Eestis vastutavad pandimärgita pakendijäätmete kokkukogumise ning ringlusse suunamise eest taaskasutusorganisatsioonid: OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO), OÜ Eesti Pakendiringlus (EPR) ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO). Tallinnas on pakendijäätmete kokkukogumine korraldatud üle 400 avaliku pakendipunkti ja jäätmejaamade kaudu, kuhu elanikud saavad kolme erinevasse mahutisse tasuta ära viia tekkinud plast-, metallpakendid ning joogikartongi (sealhulgas muud pakendid, mis teistesse pakendimahutitesse ei sobi), klaaspakendid ning papp- ja paberpakendid. Elanikud saavad ka ise endale kodust pakendijäätmete äraveo tellida, enamasti on see teenus samuti tasuta. Pakendimahutisse visatavad pakendid peavad olema tühjad, toiduainetest ja muudest jääkidest võimalikult vabad. Pakendeid ei pea põhjalikult pesema – vajaduse esinemisel piisab loputamisest. Kui loputamine ei võimalda pakendit toiduainetest puhastada, tuleb pakend visata segaolmejäätmete mahutisse.
Pakendimahutisse liigiti kogutud jäätmed suunatakse ringlusse. Eestis tehakse näiteks plastijäätmetest graanuleid, millest saab omakorda toota lambilüliteid, pistikuid, aga ka klaasvilla ja fliisi. Materjali ringluses hoidmine aitab meil vähendada loodusressursside raiskamist, sest plasti tootmiseks – kui seda ei tehta teise ringi materjalist – kulub palju naftat ja maagaasi.
Kui prügi jääb liigiti kogumata ning inimene paneb kõik kokku segaolmejäätmetesse, siis sealt ringlusse võetavat materjali üldjuhul kätte enam ei saa. Nii laseme raisku väärtuslikku ressurssi, millest saab toota uusi asju. Seega on väga oluline, et kõik pakendid jõuaksid alati õigesse pakendimahutisse, et need sealt omakorda ringlusse jõuaksid.
Lähiaastate muutused
Pakendijäätmete kogumisel ja käitlemisel on mitmeid kitsaskohti ning seda pika ahela igas etapis. Paari aasta tagune jäätmevaldkonna uuring näitas, et jäätmeid ei koguta liigiti, kuna kodus või prügimajas pole selleks piisavalt ruumi ning pakendite kogumismahutid asuvad kodust liiga kaugel. Suure tarbimise tõttu kasvavad ka tekkivate jäätmete kogused ajas, mistõttu peab riik prügiprobleemi lahendamiseks tegema olulisi muudatusi. Kliimaministeerium on välja pakkunud lahendusi, kuidas üheskoos olukorda juba lähiaastatel parandada.
Alustada tuleb algusest ja viia jäätmete liigiti kogumiseks vajalikud mahutid kodudele võimalikult lähedale, et lisaks biojäätmetele saaks tulevikus ka pakendijäätmeid ära anda juba koduukselt.
Riik kavandab tõsta jäätmete prügilasse ladestamise tasu ning muuta kallimaks jäätmete põletamine, et suurendada materjalide ringlust. Sellega tõusevad jäätmearved neil, kes vaatamata mugavatele tingimustele siiski jäätmeid liigiti koguda ei soovi ning annavad ära üksnes segaolmejäätmeid. Nii saab süsteem õiglasemaks, sest loome rahalise eelise neile, kes oma jäätmed ise juba kodus ära sorteerivad
Anna ka sina oma panus keskkonna heaks – võimalusel osta kaupu pakendivabalt oma topsi või karbiga. Kui see aga võimalik ei ole, siis veendu, et ühekordne pakend leiaks alati tee õigesse pakendimahutisse.
Täpsem info pakendijäätmete kogumisekohta SIIT ja jäätmetekke vähendamise nädala kohta SIIT.
