Tänavu 27. korda peetud ja koroonapandeemia eelse ajaga võrreldava vaatajate arvuga Pimedate Ööde filmifestivali (PÖFF) peaauhinna pälvis Itaalia režissööri Emma Dante film “Lunastus”.

Kuigi lõplikku arvu vaatajate kohta edastada ei saa, kuna festivali lõpuni jääb veel üks päev, võib juba praegu öelda, et nii palju rahvast käis viimati PÖFF-il aasta enne koroonapandeemiat, teatasid korraldajad laupäeva õhtul BNS-ile.

“See tõestab veenvalt, et inimesed otsivad rahututel aegadel pidepunkti kultuurist ja kunstist,” ütles PÖFF-i juht Tiina Lokk.

Festivali peaauhinnaga kaasnes auhinnaraha 20 000 eurot.

Ka näitleja, dramaturgi ja teatrilavastajana tuntud režissööri filmis kasvatavad kolm eluheidikute külas elavat prostituuti ühiselt nõrgamõistuslikku Arturot, kelle ema – nende kolleeg – suri sünnitusel. See on elurõõmus austusavaldus naistele – nende igavesele armastusele ja optimismile.

“Võimas film sellest, kuidas jääda toetavaks ja eelkõige näidata üles inimlikkust marginaliseeritud keskkonnas. Kaunilt lavastatud, filmitud ja näideldud,” resümeeris žürii, mille tööd juhtis Taani näitleja Trine Dyrholm.

Filmi peaosatäitja Simone Zambelli võitis ühtlasi Arturo rolli eest parima meesnäitleja auhinna.

Parima režissööri auhind läks Hispaaniasse. Filmi “Andrea armastus” eest pälvis selle Manuel Martín Cuenca.

Südantliigutavas linateoses igatseb 15-aastane Andrea isa armastuse järele, millest ta vanemate lahutuse tõttu on ilma jäänud. Filmi stsenariste Manuel Martín Cuencat ja Lola Mayot hinnati ka parima stsenaariumi auhinnaga.

Kokku osales põhivõistlusprogrammis 20 linateost.

Põhivõistlusprogrammi žüriisse kuulusid lisaks Dyrholmile veel John Altman (Suurbritannia), Hilmar Oddsson (Island), Inna Sahhakjan (Armeenia) ja Xie Fei (Hiina).

Parima debüütfilmi preemia sai Uus-Meremaa režissööri Loren Taylori film “Kuu on tagurpidi”, mille tegelased tunnevad vapustava maastiku ja karmide äärelinnade taustal igatsust emotsionaalse sideme järele.

Žürii märkis ära ka Eeva Mägi filmi “Mo Mamma”, nimetades seda “tõeliseks filmipärliks, mis käsitleb väga peenelt kolme põlvkonna naiste suhteid, ühendades filmikunsti eri liike ning eksperimentaalset ja konservatiivset lähenemist.”

Parima Balti filmi tiitli võitis Anna Hintsi “Savvusanna sõsarad”.

“Anna Hintsi dokumentaalfilm kogukondlikust, katartilisest kogemusest suitsusaunas viib vaataja maagiliste rituaalide atmosfääri, kus turvaline, emaüsasarnane saun võimaldab tegelastel paljastada oma sügavaimat tundeelu. Režissööri äärmine hoolsus ja täpsus universaalse naiseliku kogemuse käsitlemisel – läbi suitsu, naeru ja valu – annab jõudu. Selle filmi iga aspekt on täpne ja meisterlik, alates kaameranurkade valikust kuni hüpnotiseerivate laulude ja muusikani,” märkis Balti filmi programmi žürii dokumentaalfilmi kohta.

Võistlusprogrammi „Kriitikute valikud” parim film oli Kasahstani režissööri Ardak Amirkulovi “Maa, kus tuul seisab paigal” – vapper kasahhitar Župar asub koos oma kahe lapsega ohtlikule teekonnale läbi lõputute steppide, et põgeneda kollektiviseerimise tõttu puhkenud näljahäda eest, mis nõudis 1930. aastatel rohkem kui miljoni Kasahstani inimese elu.

“Põhjusega mässajate” võistlusprogrammi parimaks filmiks kuulutas žürii Leedu režissööri Tomas Vengrise “Viis ja pool armastuslugu Vilniuse korteris” – selles romantilises draamas hargneb ühe AirBnB-korteri seinte vahel iga uue üürilise tulekuga uus lugu armastusest, vihkamisest, lootusest ja süütundest.

Publikuauhinna pälvis ka Hollywoodis enesele nime teinud Boaz Yakini “Veel üks kord” – selles sürreaalses, tantsu, räppi ja muusikat ühendavas filmis avaneb maagiline uks hauataguse elu koridori, kus tänavatantsija DeRay otsib uut võimalust oma õnnetult lõppenud suhtes slämmija Naimaga.

PÖFF-i elutööauhinna said Mike Newell ja Rein Rannap.

Kõiki võidufilme saab suurel ekraanil näha veel pühapäeval.

Pimedate Ööde filmifestivali lõputseremoonia leidis aset Alexela kontserdimajas.