"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO. E-sigaretid reostavad keskkonda, kuid teavitustööd raskendab tubaka- ja reklaamiseadus (0)
20. november 2023
Paljud Euroopa riigid on hädas e-sigarettide jäätmetega, kuna paljud inimesed ei mõtle, et need sisaldavad akut ja elektroonikat, mille koht ei ole kindlasti põõsa all ega olmeprügis. Foto: Jelena Rudi

E-sigareti tõmbamise ehk veipimise kahjulikust mõjust inimese tervisele oleme palju kuulnud. Statistika näitab, et nii tavasigarette kui ka e-sigarette tarvitavate inimeste arv Eestis väheneb – ehk on selle põhjuseks just hea teavitustöö. Kahjuks aga ei teata niivõrd palju e-sigarettide kahjust keskkonnale, kuid see on probleem, mille osas teadlikkuse tõus on hädavajalik.

„E-sigaretti hakkasin esimest korda tõmbama viis aastat tagasi. Põhjus oli lihtne – ühel hetkel avastasin, et turule on tulnud sellised tooted, mis justkui peaksid olema tervisele vähem kahjulikud,“ rääkis endine suitsetaja Taavi Tamula.

E-sigaretid, milles kasutatakse nikotiini sisaldusega vedelikke, vabastavad tavasigarettidega sarnases või isegi suuremas koguses nikotiini, mis põhjustab sõltuvuse teket. Võõrutusnähud võivad aga olla sarnased nagu ka tavasuitsust loobumise puhul.

„Võõrutusnähud on nikotiini puhul väga tugevad, neid on võrreldud isegi heroiiniga. Ka mul olid tugevad füüsilised äranähud – närv oli must ja sees oli kogu aeg selline imelik tunne, et tahaks kogu aeg kuskilt kratsida, kust pole võimalik kratsida,“ kirjeldas Tamula.

Pikaajalise suitsetajana uskus Taavi nagu ka tuhanded teised suitsusõbrad, et e-sigaret aitab pahest kergemini loobuda ning ei kahjusta tervist. Tervise arengu instituudi andmetel ei ole aga praeguseid uuringuid kokkuvõttes e-sigaret suitsetamisest loobumiseks efektiivne abivahend ning kindlasti mitte tervisele ohutu. Kui e-sigareti kahjulikkusest tervisele on palju räägitud, siis vähem teadvustatakse selle kahjulikust keskkonnale.

„See on tervikuna suurem Euroopa väljakutse, sest just keskkonnaalase teavitusega on hädas väga paljud riigid. Paljud inimesed ei mõtle, et tegemist on aku ja elektroonikaga ja selle koht ei ole kindlasti põõsa all ega ka olmeprügis,“ sõnas Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Kokkuvõttes satub olmejäätmetesse küll vähem kui 1% elektroonikajäätmeid, kuid just väikejäätmed, nagu e-sigaretid, on sellest protsendist arvestatav osa.

„Suures pildis saame Eesti inimesi kiita, kuna olmeprügisse jõuab üha vähem elektroonikat, aga selle elektroonika sees e-sigarettide osakaal pigem kasvab,“ märkis Vakra.

Olenemata elektroonikaseadme suurusest on ka üheainsa sattumine loodusesse liiast. Seadmete akudega käib kaasas isesüttimise oht, mis võib põhjustada prügilapõlenguid. Lisaks reostavad patareides ja akudes leiduvad ained nagu tsink, alumiinium, nikkel, plii või liitium pinnast ning ohustavad seeläbi põhjavee puhtust. Plahvatuslikult on kasvanud just ühekordsete e-sigarettide probleem, pahatihti võib neid vedelemas silmata ka linnaruumis.

„Põhiline probleem tuleb meil ühekordsetest e-sigarettidest ehk siis toode, mida visatakse ära lühikese kasutamise järel. Suureks probleemiks on ka must turg, kus puudub igasugune kommunikatsioon,“ rääkis Nicorex Baltic OÜ tegevjuht Diane Sirelpuu.

Illegaalselt ehk mustalt turult ostetud e-sigarettide keskkonnakahju võib olla kahekordne. Illegaalse kauba tarbijate seas võib olla tuhandeid inimesi, kes pole tagastusvõimalustest üldse teadlikud. E-sigaretid on aga Eestis väga rangelt reguleeritud kaup, mistõttu on ka nende müügiga tegelevatel kaupmeestel piiratud võimalused avalikuks kommunikatsiooniks, tarbijate teadvustamiseks ja inimeste motiveerimiseks.

„Meie tegevus allub kahele seadusele, mis piltlikult omavahel põrkuvad – ühtepidi on tegemist jäätmeseadusega, kus meil on selged kohustused kommunikeerida tarbijale, millist sorti jäätmega on tegu ja kuhu see tuleb tagastada. Teistpidi on meil tubaka- ja reklaamiseadus, mis justkui väga palju avalikult e-sigaretist rääkida ei luba, kuna kvalifitseerub müügiedenduseks,“ märkis Sirelpuu.

Siinkohal ongi oluline teemast avalikult rääkida, sest mida rohkem tekib inimestes teadlikkus, seda rohkem teevad nad ka paremaid valikuid ja toovad need jäätmed sinna, kuhu nad tooma peab.

E-sigaretid kuuluvad ohtlike jäätmete hulka ja need tuleks viia kas jäätmejaama, kauplejale tagasi, ohtlike jäätmete kogumispunkti või ära anda ohtlike jäätmete kogumisringil. Samuti on tagastamisvõimalused kaardistatud veebilehel kuhuviia.ee kirjutades otsingulahtrisse e-sigaret, misjärel kuvatakse kaardil lähimad kogumiskohad.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.