"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Tallinna eelarve panustab linlaste toetamisse ja majanduse elavdamisse. Kuhu läheb kõige rohkem raha? (0)
22. november 2023
Kõige suuremad investeeringud on haridusvaldkonnas. Järgmisel aastal alustatakse näiteks huvikeskuse Kullo ehitusega. Foto: Albert Truuväärt

Tallinna linnavalitsus esitas volikogule 2024. aasta linnaeelarve eelnõu kogumahuga 1,26 miljardit eurot, mis on 79,5 miljonit eurot ehk 6,7% enam kui 2023. aasta täpsustatud eelarves.

Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul tuleb majanduslanguse tingimustes inimesi toetada ning avalik sektor peab majanduse elavdamiseks lähtuma kontratsüklilisest printsiibist ja investeerima. „Seetõttu kasvavad meie investeeringud 20%, tõustes 250 miljoni euroni. Oleme näiteks kokku leppinud investeeringud, mis raskel ajal toetavad kodumaist puitmajasektorit. See toob linnaruumi rohkem avaliku funktsiooniga puitmaju ja teiselt poolt on abiks suure ekspordipotentsiaaliga sektorile. Näiteks soovime tellida puitmaju lasteaia, rannahoone ja ringmajanduskeskuse funktsioonidesse,“ ütles Mihhail Kõlvart. „Traditsiooniliselt on kõige suuremad investeeringud haridusvaldkonnas, näiteks võib tuua Reaalkooli juurdeehituse ja huvikeskuse Kullo ehitusega alustamise. Uuel aastal alustame lõpuks Peterburi tee rekonstrueerimisega, kõik eeltööd selleks on tehtud. Tallinna Linnatransport uuendab märkimisväärselt pealinna ühistranspordi veeremit, 2024. aastal jõuab Tallinna tänavatele 12 uut trammi ja 15 elektribussi,“ lisas Kõlvart.

Traditsiooniliselt on kõige suuremad investeeringud haridusvaldkonnas, näiteks võib tuua Reaalkooli juurdeehituse ja huvikeskuse Kullo ehitusega alustamise.

Algab Peterburi tee rekonstrueerimine

Liikuvuse ehk varasema linntranspordi ja teede-tänavate valdkonna tegevuskuludeks on kavandatud 182 miljonit ja investeeringuteks 87 miljonit eurot. Koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega soetatakse elektribusse koos avalikult kasutatavate laadimispunktidega. Tuleval aastal alustatakse Peterburi tee rekonstrueerimisega ja ühtlasi jätkuvad välisrahastusega Vanasadama trammiliini ehitustööd. Lõppevad aga Tondi eritasandilise ristmiku ehitus ja osaliselt Kotka tänava rekonstrueerimine. Varasemast enam panustatakse tunnelite, sildade ja viaduktide ehitusse ja remonti. Nii rekonstrueeritakse Kadaka pst viadukt ning rajatakse Paldiski mnt ja Endla tn raudteeviaduktide juurde jalakäijate ja ratturite tunnelid. Samuti algavad Tartu mnt raudteeviadukti juurde ja tulevase Rail Balticu trassile jäävate jalakäijate ja ratturite tunnelite rajamine.

Rattateed ja ööbussid

Abilinnapea Kaarel Oja sõnul on just liikuvus ja linnaruum need valdkonnad, kus positiivsed muutused järgmisel aastal kõige enam silma paistavad. „Tegemist on üpris julge eelarvega, millega Tallinn hoolimata majanduse jahtumisest oma oluliste eesmärkidega kindlalt edasi liigub. Töö jätkub nii rattateede kui ühistranspordi arendamisega ning näiteks ööbussid jõuavad liinile aastaringselt,“ ütles Kaarel Oja. „Investeeringute kõrval on samavõrra tähtsad ka avalikud teenused, mis just rasketel aegadel inimeste vajadustele ja ootustele vastama peavad. Nii näiteks ei tõuse lasteaia kohatasu Tallinnas lapsevanematele juba kolmandat aastat ning püsib jätkuvalt 71 euro juures,“ lisas Oja.

Investeeringuteks on 2024. aastal eelnõu järgi ette nähtud 252 miljonit eurot, mis kasvab võrreldes 2023. aasta täpsustatud eelarvega 21,2 protsenti. Investeeringutest 44,2% kaetakse linnakassa vahendite arvelt ja kuni 49,6% laenu arvelt. Investeeringutest on suurima osakaaluga liikuvuse valdkond 34,2 protsendi, haridusvaldkond 27,5% ning kultuur ja muinsuskaitse valdkond 8,5%. Ühtekokku moodustavad need 70% investeeringute kogumahust.

Pargid, rohealad ja Tiigriorg

Tuleval aastal jätkuvad ühe olulisema kultuuriobjekti, Tallinna Linnateatri hoonetekompleksi ehitustööd ja Tallinna Loomaaias valmib uus ekspositsiooniala, Tiigriorg. Ühtlasi jätkatakse parkide ja rohealade korrastamist ning alustatakse Rohelise pealinna lipuprojekti Putukaväila ehitust ja Klindipargi I etapi projekteerimist.

Tegevuskuludeks on Tallinna linna 2024. aasta eelarves kavandatud 984,1 miljonit eurot, mis on 3,8% enam kui 2023. aasta täpsustatud eelarves kavandatud. Tegevuskuludest on suurima osakaaluga haridusvaldkonna kulud 40,9%. Liikuvuse valdkonna kulud on 18,9% ning sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna kulud 15%, mis kokku moodustavad veidi enam kui 74% kulude kogumahust.

8,8 miljonit eestikeelsele õppele üleminekuks

„Haridusvaldkonnas on Tallinna prioriteet 2024. aastal eestikeelsele õppele üleminek, mille toetavateks tegevusteks kavandatud üle 8,8 miljoni euro. Meetmete seas on nii õpetajate õpetamine, uute õpetajate värbamine, õpetajate metoodiline toetamine ja motiveerimine, laste toetamine eestikeelsele õppele üleminekul, nii lapsevanemate kui ka õpetajate toetamine ja nõustamine ja õpikeskkonna loomine,“ ütles Mihhail Kõlvart.

Haridusvaldkonna investeeringuteks on planeeritud 70 miljonit eurot. 2024. aastal lõpevad Tallinna Kunstikooli renoveerimistööd ja Tartu mnt 23 hoone renoveerimine Tallinna 21. Kooli täiendavaks õppepinnaks. Ühtlasi alustatakse Tallinna Reaalkooli juurdeehitusega, Hiiu kooli vana hoone renoveerimise ja juurdeehitusega, Pirita Majandusgümnaasiumi juurdeehituse viimase etapiga, huvikeskuse Kullo uue hoone ehitusega ja Karjamaa tn 18 koolihooneks rekonstrueerimisega. Jätkub Tallinna Nõmme Põhikooli ning algab Kalamaja Põhikooli projekteerimine.

Linnapea sõnul jätkab Tallinn kriisideks valmisoleku tõstmisega. „Ostame juurde elektrigeneraatoreid ja loome eelarverea Kopli komando ülevõtmiseks linnaeelarvesse – meie eesmärk on Kopli komando säilitada,“ lisas Kõlvart.

Sotsiaaltoetuste maht tõuseb

„Sotsiaaltoetuste maht tõuseb eelarves kokku 10%. 4,1 miljoni euro mahus eraldame vahendeid abivajadusega laste tugiisikuteenusele, mis võimaldab tõsta tugiisikute tunnihinda seniselt 7 eurolt 9 eurole. Sotsiaaltoetustest kasvab näiteks pensionäridele hinnatõusu kompenseerimise toetus seniselt 175 eurolt 200 eurole ja õppeaasta alguse toetus seniselt 75 eurolt 100 eurole,“ ütles Mihhail Kõlvart.

Sotsiaalvaldkonna tegevuskuludeks on järgmisel aastal kavandatud 121,9 miljonit ja investeeringuteks 9,7 miljonit eurot. Uue algatusena alustatakse koostöös SA Lapse Heaolu Arengukeskusega kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste Perepesa võrgustiku rajamist. Esimene keskus plaanitakse avada kesklinnas Asula tänaval. Lisaks eraldatakse täiendavad vahendid abivajajate ja vähekindlustatud perede psühholoogiliseks nõustamiseks. Abivajadusega laste tugiisikuteenuse kättesaadavuse tagamiseks tõstetakse tugiisiku tunnihinda 9 eurole ning uuest aastast kasvab puudega lapse toetuse määr 150 eurole.

Tulude üldmaht: 1,06 miljardit eurot

Linna 2024. aasta tulude üldmahuks kavandatakse 1,06 miljardit eurot, millest maksutulud moodustavad 71,5 protsenti. Linna suurim tuluallikas on üksikisiku tulumaks. 2024. aastaks planeeritakse tulumaksu 715 miljonit eurot ehk 65,3 miljoni euro ehk 10,1 protsendi võrra rohkem kui 2023. aasta täpsustatud eelrves. Riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavaid toetusi prognoositakse 169,2 miljonit eurot, linna asutuste kaupade ja teenuste müügist saadavat tulu 110,1 miljonit eurot, maamaksu 25,1 miljonit eurot ja saadavat välisrahastust 11,6 miljonit eurot.

Linna investeeringute finantseerimiseks kavandab linn 2024. aastal kaasata laenu mahus kuni 125 miljonit eurot, millega kujuneks linna arvestuslikuks netovõlakoormuseks 2024. aasta lõpuks 34 protsenti. Samuti suunatakse eelarve kulutuste katteks varasematel aastatel kogutud reservidest kuni 70 miljonit eurot.

Linnavalitsuses heakskiidu saanud 2024. aasta linnaeelarve saadeti eile Tallinna linnavolikogule.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.