"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Hobujaama tänaval on asunud nii kino kui ka Tallinna esimene tankla (2)
23. november 2023
Hobujaama tänava ja Narva mnt ristmik poole sajandi eest, enne suuri ümberehitusi 1980. aasta olümpiaregatiks. Esiplaanil on näha üks Tallinna esimesi tanklahooneid, mis toona veel alles oli. Foto: Aare Olanderi fotokogu

Veel 1970ndatel seisid Hobujaama tänava ja Narva mnt ristmikul tsaariaegsed puitelamud ja kino Foorum hoone.

Hobujaama tänav sai endale hiljuti sadamasse viivad trammirööpad. Seega oleks paslik meenutada selle lühikese, vähem kui 300-meetrise tänava ajalugu. Tänav paistab silma oma väga erinevas stiilis ja ajastust pärineva hoonete, ehituskuupäevade ja otstarbe poolest. Narva maantee ääres on trammirööpad lebanud juba 135 aastat – sellest ajast, mil trammivagun ühe hobuse jõul Kadriorgu veeres. Samas vaid veidi üle kahe kuu tagasi ületasid rööpad esimest korda põhiliini, suundudes Hobujaama tänavat mööda reisisadama poole.

Hobujaama ja Narva mnt nurgal asus ​​Tallinna transpordiajaloo monument – 1924. aastal ehitatud tankla, võib-olla esimene linnas.

Raske on öelda, kust pärineb tänava nimi, mis 20. sajandi alguses oli linna ametlikel plaanidel kirjas kui Jaamatänav. Mõned selgitavad seda sadamasse viivate raudteede jaamarajatistega. Teised usuvad, et seal asus kunagi postijaam. Küll aga on teada, et Hobujaama ja Narva mnt nurgal asus ​​Tallinna transpordiajaloo monument – 1924. aastal ehitatud tankla, võib-olla esimene linnas. Eesti ühe omaaegse juhtiva arhitekti Eugen Habermanni projekteeritud ühekorruseline hoone teenis linlasi enam kui pool sajandit, kuni lammutamiseni 1970. aastate teisel poolel.

Narva mnt uuendamisega 1980. aasta olümpiaregati jaoks kadusid sealt ka naaberhooned – tsaariaegsele eeslinnale omased puitelamud ja kino Foorum hoone. Ja siis kerkis Hobujaama tänava nurgale peapostkontor, mis on säilinud tänaseni, kuigi põhjalikult ümberehitatud kujul. Kuid selle vastas asuv kvartal pidi uut hingust ootama peaaegu praeguse aastatuhande alguseni.

Kuni 1990. aastate lõpuni jäi Hobujaama tänava idaküljel tühjaks krunt, mille üks ots oli kahekorruselise kivimaja poole, kus 20. sajandi alguses asus Läti Selts ja hiljem Juudi kultuuriühing. Nüüd asub paigas Foorumi keskus.

Milleks küll kolm aastaarvu korraga?

Hobujaama tänava vanemad hooned on üsna soliidses eas: telliskivi- ja kiviseintelt on hästi välja loetavad sepistatud numbrid 1904, 1912 ja 1930. Viimane neist tähistab Hobujaama tänava endise tööstuskompleksi suure uuendamise aastat, esimene on aga selle valmimise ja teine kasutuselevõtu aasta.
Kõik need on verstapostid pool sajandit tagasi Mustamäele kolinud, kuid seni tallinlasi küpsetistega varustava Leiburi firma vahetu eelkäija Christian Rotermanni pagariäri ajaloos. Rotermanni kvartal on oma vanimad hooneosad ja nime saanud just tänu temale.

Peaaegu kolmandiku tänava pikkusest võtab enda alla vana akendeta teraviljahoidla ehk elevaator. Mõistes, et ait peab ennekõike olema töökindel ja tugev, tugevdas hoone autor arhitekt Konstantin Vilken seda metallkarkassiga. Karkassi koos hoidvad poldid on laiali üle kivifassaadi. Hoone vastupidavus osutus laitmatuks: see mitte ainult ei täitnud oma eesmärki tubli kuus aastakümmet, vaid püsis ka mahajäetuna peaaegu nelikümmend aastat.

Teatavasti pole raha kunagi liiga palju – sellest põhimõttest lähtudes otsustas ettevõtja ehitada tootmisplatsi kõrvale kortermaja.

Restauraatori käsi puudutas selle seinu alles 2013. aastal – võib-olla viimasena praeguse Rotermanni kvartali vanemate hoonete seas. Tulemus aga väärib erakordset kiitust ning kuus aastat tagasi pälvis endine ait ka Tallinna muinsuskaitseameti auhinna.

Vabrikule lisaks veel üürimaja

Hiljuti suutis koduloolane Rain Vaikla linnaplaneerimise osakonna arhiivifondide abil lahti muukida ka Hobujaama 8 maja eluloo. Selle lasi eelmise sajandi kolmekümnendate alguses ehitada lukkude ja elektripatareide tootmise ettevõtte omanik Konstantin Mühlberg arhitekt Eugen Habermanni projekti järgi. Majapidamises kasutatavad elektriseadmed – taskulampidest kuni esimeste kaasaskantavate raadioteni – tulid tol ajal moodi ja tõid Mühlbergile korralikku tulu.

Teatavasti pole raha kunagi liiga palju – sellest põhimõttest lähtudes otsustas ettevõtja ehitada tootmisplatsi kõrvale kortermaja. Osa kortereid üüris ta välja, ise elas neljandal korrusel asuvas katusekorteris. Võib vaid aimata, milline maaliline vaade vanalinnale võis avaneda selle akendest kuni nn limonaadikino valmimiseni 2001. aastal.

Hobujaama tänava läbimiseks Tartu maantee ristmikult kuni Ahtri tänava pöördeni kulub trammil lähitulevikus vähem kui minut. Jalutuskäik sealsete tähelepanuväärsete hoonete vahel võttis veidi kauem aega – kuid igaüks, kes otsustab selle ette võtta, ei kahetse kindlasti kulutatud aega.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Tanklatest
28. nov. 2023 04:02
võimalik, et esimene tankla oli hoopis Tatari-Estonia nurgal , trollipeatuses ja veel ka 1970 , hiljem vist lillepoena. Oli isegi veel siis alles kui kadus Pärnu mnt. -Estonia nurgalt liha-sokolaadi pood:) ja juudist Tallinna parim kellasepp oli pisut enne ärasõitnud nsV -st. Vana Foorumi kohal on tegelikkuses - uus Foorumi keskus. Uue Peapostkontori parim nali oli see, et eskalaator töötas vaid avamise päeval ....;) , siis ka lõppes otsa, peale lindi lõikamist
Jaak
24. nov. 2023 21:44
Tere. Olen käinud "Forum"kinos, sissepääs oli Maneeži trammipeatuse vastas üle Narva maantee. Aga peapostkontor on ehitatud hoopis tükk maad Merepuiestee poole, mitte kino kohale. Soovin tutvuda vanade linna piltidega!