"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Kuidas võib nimetada valimisi ühetaolisteks, kui e-häält saab muuta, paberil antud häält aga mitte? (0)
23. november 2023
E-hääl läheb tegelikult nagu musta kasti. Tavalisel valijal on võimatu veenduda, kas ja kuidas see kuhugi jõuab. Foto: Scanpix

Valija saab vaatlejana jälgida paberhäälte lugemist, e-häälte lugemist aga mitte. Miks ta peab siis pimesi e-hääletust ja nende läbiviijaid usaldama?

Ajalehes “Pealinn” (7. november 2023) ütles TTÜ teadur Ago Samoson: “… Ja igale valijale tuleb anda varjunimi. … Usaldusväärseteks valimisteks tuleks e-hääled nööristada nagu Münchhauseni pardid…” Mina astusin 1965. aastal Tartu 1. keskkooli 9. klassi õppima matemaatikat just sellepärast, et seal oli arvutiõpe. Juba tollel ajal õpetati masinkoodi koostamist, mis koosnes käskude jadast, mida nimetati programmiks. Käsud perforeeriti toona laifilmi lindile, mis söödeti sisse arvutile URAL-1, see töötas tavalistel hõõglampidel ja mäluks oli magnettrummel. See oli paras kobakas aparaat, mis asus TRÜ kohvikumajas.

Õppejõud selgitas: vaadake, see arvuti teeb täpselt seda, mida teie tal käsite teha. Küsisime, et mis kasu sellest siis on, me võime ise ka arvutada.

Õppejõud selgitas, et arvuti teeb ikka ainult seda, mida teie temal käskude kaudu teha käsite, kuid arvutab meist tuhandeid kordi kiiremini. “Meie hakkame õppima käskude koostamist, mis kokkuvõttes on programm, mille järel arvuti ülesande lahendab,” ütles ta.

Arvuti koodi uurimiseks kuluks miljon aastat

Niisiis on ükskõik, milline varjunimi valijale antakse. Ja on ükskõik, millise nööri otsa need e-hääled riputatakse – kõik käsud nendeks toiminguteks teeb programmeerija. Minul valijana ei ole mingit kohustust uskuda seda programmeerijat või koguni tervet rühma programmi koostajaid, sest alati võivad nad anda käsu genereerida parooli kõikide valijate esitatud andmete avamiseks.

Samoson kirjutab: “Aga kes tahab tõesti teada, miks auto ilma hobuseta üldse liigub, saab uurida ka tehnilisi jooniseid ehk kogu tarkvara koodi, mis valimistel on kasutuses.”

Hotellide töötajatel on magnetkaardid, mis avavad kõikide tubade uksed. Kes tahab tõesti teada, miks kaart avab kõik uksed, saab uurida magnetkaardi toimimist kasvõi internetist. Kui auto tehnilist joonist saab igaüks mustvalgel uurida, ja magnetkaarti koodi on võimalik kuidagimoodi uurida, siis arvuti kogu tarkvara koodi avamiseks võib kuluda aega sama palju kui bitcoini koodi avamiseks – miljon aastat!
Et sohi tegemisest keegi kunagi teada ei saaks, hävitatakse peale lugemist kohe e-hääled. Seda põhjendatakse asjaoluga, et e-valimine peab olema sarnane hääletamissedelitega valimisega. Samas jääb ütlemata, et enne paberist hääletamissedelite hävitamist on lubatud asjaosalistel neid kontrollida, mitu korda üle lugeda.

Samoson kirjutab: “Häälte jaotuse informatsiooni saab kätte võtmega, mille tarkvara genereerib iseseisvalt ja avalikustab kella kukkudes. Iga valija saab varjunime all veenduda oma hääle õigesti lugemises privaatvõtmega.”

Ka see ei aita häälte kokku lugemist ja erakondade vahel jagamist kontrollida, sest kella kukkudes esitatakse valijale arvutile antud käsu kaudu needsamad andmed, mida valija ise arvutile andis. Häälte liitmist ja jagamist erakondade vahel ei saa kontrollida, seda teavad ainult programmi koostajad, kes annavad käsu arvutile. Täpselt nii nagu ütleb TTÜ teadur Ago Samoson: “Natuke lihtsustatult seletades on tarkvara üks käskude rida, näiteks liida kaksteist arvu kokku. Me ei tea, mis need arvud konkreetselt on, aga me teame, mida nad peavad tähendama.”

Eesti tõesti ühel pulgal arengumaadega?

Siit algabki kontrollimatus, sest programmeerijad võivad anda käsu jagada erakonnale X niipalju hääli ja erakond Y ei tohi saada rohkem hääli kui erakond X.

Et teada saada, kui palju võib erakond Y  saada e-hääli, on vaja, et paberhääletamise kell oleks kukkunud. Siis saab teada, kui palju  hääli sai erakond Y hääletamissedelitega, millest järeldub, kui palju e-hääli võib talle juurde liita. Siin ongi vastus intervjueerija küsimusele: “Miks e-hääled tulevad hiljem kui paberhääled?”

Pärast hääletamisaja lõppu võib iga valija kontrollida, kuhu tema hääl läks. Ka see ei maksa midagi, sest iialgi ei saa valija teada, kellega tema hääl tegelikult kokku löödi. Varjunimede jada ei ütle midagi.
Intervjueeriv Ivo Karlep küsib lõpetuseks: “Miks teised riigid pole siiski e-valimisi rakendanud – kas seetõttu, et neil pole ID-kaarti, nagu mõned väidavad?”

Samoson vastab, et pigem pole e-valimisi nii väga vaja. Pabervalimised ajavad asja ära. Teadur lisab, et agaramalt tegeldakse teemaga arenguriikides, kus pabervalimiste logistika on problemaatiline.
Siit saab järeldada, et Eesti kuulub arengumaade hulka, sest pabervalimiste logistika on problemaatiline ja seetõttu tegeldakse agaramalt e-valimiste teemaga.         

   

E-valimised on vastuolus ka Eesti  Vabariigi põhiseaduse § 12, mis ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed.

E-valimised on vastuolus ka Eesti  Vabariigi põhiseaduse § 12, mis ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.  Riigikogu valimise seadus on diskrimineeriv, sest hääletamissedeliga valiva inimese õigusi on kitsendatud  võrreldes valijaga, kes hääletab elektrooniliselt.  Elektrooniliselt valijal on õigus hääletada mitu korda, õigus hääletada hääletamissedeliga, õigus enda poolt antud hääl kustutada, millega kaasneb õigus loobuda juba alustatud hääletamisest. Samuti õigus oma elektrooniliselt antud häält muuta.

Minul vaatlejana on võimalik jälgida hääletamissedelite loendamist, mis on ainus absoluutselt täpne mõõtmisviis.  Samas ei ole mul vaatlejana võimalust jälgida elektrooniliselt antud häälte loendamist nii, nagu saan seda teha hääletamissedeliga antud häälte loendamisel.

E-hääletaja on lõpuni mõjutatav

Elektroonilise hääle muutmist õigustab riigikohus järgnevalt: “Valija, keda on elektroonilise hääletamise käigus ebaseaduslikult mõjutatud või jälgitud, saab taastada valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse, hääletades mõjutustest vabanenult uuesti elektrooniliselt või valimissedeliga.”

See põhjendus ei ole piisav, sest valija, keda on elektroonilise hääletamise käigus ebaseaduslikult mõjutatud või jälgitud, ei saa taastada valimiste vabadust ja hääletamise salajasust juhul, kui teda jätkuvalt ebaseaduslikult mõjutatakse või jälgitakse valimistähtaja lõppemise hetkeni.

Mitte üheski arenenud demokraatlikus riigis ei kasutata elektroonilist hääletamist just seetõttu, et see ei ole kontrollitav ja turvaline. Väide, et elektrooniline hääletamine ja eelhääletamine on muutnud valimised kodanikele kättesaadavamaks, ei vasta tõele, sest need asjaolud ei ole toonud rohkem inimesi valima. Valimised peavad toimuma ühel päeval ja hääletades valimissedeliga.  Sellepärast tasub toetada ka näiteks rahvaalgatus.ee asuvat petitsiooni “Ei elektroonilisele hääletusele”.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.