"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
GALERII. Reportaaž jäätmejaamast: Tallinlased korraldasid sügisese prügikaravani (2)
24. november 2023
Tallinlaste huvi suurjäätmeid ära anda on suur. Foto: Aleksandr Guzhov

Nagu kõigi tasuta asjade puhul, on inimesed varmad ära andma ka suurjäätmeid, kui selle eest raha ei nõuta. Isegi nii varmad, et ausate prügiannetajate sekka satub ka mõni kavalpea, kes üritab süsteemi ninapidi tõmmata. „Just oli üks mees, kes tahtis tuua hunniku laminaatparketti,“ ohkab Tallinna Jäätmekeskuse jäätmejaamade osakonna juhataja Margus Sabul.

Vaata galeriid (27)

„Ma ei usu, et ta oli rumal, pigem tahtis lihtsalt katsetada, kas õnnestub,“ arvab Sabul. Ei õnnestunud. Nädala lõpuni kestva kampaania raames saab ära anda ikkagi vaid suurjäätmeid, rõhuga sõnal „suur“. Vaip on suurjääde, linoleum on suurjääde. Hunnik parketipudi ei ole.

Mõned teised pealtnäha ausad linnakodanikud üritavad see-eest keelatud kraami peita muu, lubatud jäätmete vahele. Nemad ei arvesta sellega, et jäätmejaama operaatorid ei viibuta autosid mitte niisama läbi, vaid heidavad koormale pilgu peale ja natuke ka sobravad selles.

JÄRJEKORD: Kui tasuta saab, tahavad inimesed heal meelel oma kolast vabaneda.
Pilt: Aleksandr Guzhov

Pigem on säärased aferistid Sabula sõnul siiski erand. Suurem osa linnaelanikke tõepoolest tahab oma kuuri alla või keldrisse vedelema jäänud vanast mööblist lahti saada.

Inimesed on teadlikumad

Sabul nendib, et mitmendat aastat toimuv prügiaktsioon on linnarahva teadlikkust märgatavalt tõstnud. Ekskursioon juudi kalmistu taga asuvasse Rahumäe jäätmejaama näib tema sõnu kinnitavat. Reede lõuna ajal ei ulatu autode rivi küll päris Rahumäe teeni, nagu Sabul hoiatas. Võib-olla heidutab jäätmete toojaid lögane talveilm. Sellegipoolest on oma prügist loobuda soovijaid piisavalt, et nende autodest moodustuks väiksemat sorti ummik. Autod ise on muidugi kõike muud kui väikesed, peamiselt ikka kaubikud või vähemalt mahtuniversaalid, äärest ääreni mittevajalikku kraami täis topitud. Mõni keskkonnatundlikum kodanik on oma masina rentinud Boltilt.

„Üks diivan on umbes üks kuupmeeter,“ jagab naine kogemusi. Nurgadiivani puhul küündib maht nii pooleteise kuupmeetrini.

Ilmale kohaselt sulejopesse rõivastatud Piret Koort ei lase ühelgi autol lihtsalt niisama edasi veereda. Tema treenitud silm hindab sekundi murdosa jooksul autosse või järelkärusse topitud kraami. Kas see on ikka õiget liiki, kas pole seda äkki liiga palju. „Üks diivan on umbes üks kuupmeeter,“ jagab naine kogemusi. Kui tegemist pole just nurgadiivaniga, sel juhul küündib maht nii pooleteise kuupmeetrini.

Justkui piiripunktis

Juba etendub stsenaarium, mille sarnast Sabul kirjeldas: järelkäru on täis rämpsu, kus kõik eri liigid segamini.  Koort vangutab pead, kalkuleerib natuke ning toob välja makseterminali. Normi piires pidi ju kõik olema tasuta? „Ainult eraisikutele, mitte firmadele,“ ütleb Koort. Ega ka korteriühistutele. Ehitusmehi kohtab ootajate seas sageli ja rõõm on näha, et ilmselgelt harrastavad kohalikud firmad keskkonnasõbralikku eluviisi. „Need näod on ka enamikus tuttavad,“ viipab Koort.

VALVAS. Kogenud jäätmejaama operaatori Piret Koorti silme alt ei pääse miski!
VALVAS. Kogenud jäätmejaama operaatori Piret Koorti silme alt ei pääse miski!
Pilt: Aleksandr Guzhov

Atmosfäär jäätmejaama pääslas meenutab kohati Eesti-Vene piiripunkti. Kõigepealt isikut tõendav dokument – tõestamaks, et külaline on tallinlane. Seejärel põgus ülevaatus Koorti poolt, ent eesmärgiks pole mitte narkootikumid ega salakaup, vaid keelatud jäätmed, mis ehk kuhugi osavalt millegi vahele susatud on. Nagu öeldud, ilmutab Koort protseduuride juures ääretut professionaalsust: tavaliselt ainult kiire pilk üle salongi ning järelkäru. Vahel harva ainult tuleb midagi nihutada. Veelgi harvemini tulevat ette, et platsilt tuleb keegi tunkedes kolleeg appi kutsuda.

Eesti on mõistagi digiriik ning see kajastub isegi jäätmejaamas. Lahutamatuks tööriistaks operaatori käes on tahvelarvuti, mille peale kuvatakse info: on tallinlane või ei ole tallinlane.

Kümmekond meetrit eemal kühveldavad kliendid oma laadungit konteineritesse ning tundub, et mõni neist polnud isegi kursis, et käimas on tasuta suurjäätmete aktsioon. „Aga ega mult väravas mingit raha ei küsitud jah,“ mõlgutab mustades dressides noormees, kes kangutab parasjagu oma kobakat tugitooli.

See-eest iseloomustab täpne ajastamisoskus joviaalset härrasmeest Aivar Havi. Koos naisega jäätmejaama tulnud Havi kougib oma Honda linnamaasturi pagasiruumist välja ainult kaks luitunud välimusega madratsit. „Ostsime just uue madratsi ning siis lugesime, et täpselt samal ajal saabki vanad kohe ära anda,“ rõõmustab ta. Tema arvates võiks säärane tasuta äraandmise kord kehtida kogu aeg, siis ei oleneks nii palju vedamisest. „Aga need madratsid on praegu kogu mu varandus,“ kehitab Havi õlgu.

SAI LAHTI VAEVAST! Aivar Havi loovutas jäätmejaama kaks vana madratsit.
Pilt: Aleksandr Guzhov

Varasemaga võrreldes on tänavuses kampaanias mitmeid muudatusi. Ära saab anda kolme ruutmeetri ehk umbes ühe järelkärutäie jagu suurjäätmeid terve nädala jooksul, enne sai seda teha samas koguses iga päev. iga päev. „Autod ei jõudnud lihtsalt ära vedada,“ nendib Sabul (praegu veab Rahumäelt kraami kokku kuus prügiautot). Mõned erilised aktivistid käisid iga päev jäätmejaamas ning peagi avastasid jäätmejaama töötajad skeemi, mille taga seisid kolimisfirmad.

Nimelt kasutasid firmad juhust, et klientide vanast kolast tasuta lahti saada – küsides äraveo eest kliendilt raha samal ajal ikkagi. „Mõnedel autodel oligi konkreetselt kolimisfirma märk ja nimi peal,“ meenutab Sabul. Enam ei läheks selline üritus õnneks.

Eri tüüpi jäätmed võiksid olla juba auto peal eraldatud, et ei peaks segamini paisatud aia- ja suurjäätmeid koha peal sorteerima. Teiseks elame siiski 21. sajandil ja kui vähegi võimalik, võiks maksta kaardiga.

Eelmiste kampaaniate kogemus õpetab, et tõeliseks hullumajaks läheb tavaliselt nädalavahetusel, kui inimestel on rohkem aega ning nad avastavad ühtlasi, et on jäänud viimase hetke peale. Et kogu prügirongkäik kulgeks võimalikult sujuvalt, on Sabulal inimestele paar soovitust, kuidas enda ja töötajate aega säästa.

Esiteks võiksid eri tüüpi jäätmed olla juba auto peal eraldatud, et ei peaks näiteks segamini paisatud aia- ja suurjäätmeid koha peal sorteerima hakkama. Teiseks elame siiski kahekümne esimesel sajandil ja kui vähegi võimalik, võiks maksta kaardiga. „See võtab tohutult aega, kui peab hakkama arvutama ja tagastusraha otsima.“

Tasuta suurjäätmete kampaania kestab nädala lõpuni, kuni 26. novembrini.

Jäätmejaamad asuvad Pääskülas (Raba tn 40), Rahumäel (Rahumäe tee 5a), Pärnamäel (Ristaia tee 8) ja Paljassaares (Paljassaare põik 5). Jäätmejaamade lahtiolekuajad ning informatsiooni kõikide teiste jäätmete üleandmise kohta leiab Tallinna Jäätmekeskuse kodulehelt.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Elanik
25. nov. 2023 12:22
Paljudel on kortermajade keldriboksid siiani mittevajalikku kola täis.
Mustamäelane
25. nov. 2023 08:01
Kui nädalavahetusel on hullumaja, siis võiks kampaaniat laiendada igal kampaaniakuul ka järgnevatele nädalavahetustele. Selge ju, et inimesed ei saa nädala sees tööajal oma jäätmeid ära viia.