"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Õpetaja elu Rootsi ajal: Soliidne palk ja aukoht rae pidusöökidel (2)
28. november 2023
Gustav Adolfi gümnaasiumi hoov 1840. aastatel. Õpetajate eluolu püsis hea ka siis, kui maad valitsesid juba Vene keisrid. Foto: Eesti Ajaloomuuseum/muis.ee

Rootsi ajal sai õpetaja vastavalt oma teadmistele ja oskustele üsna korralikult palka, kuid vahel selle maksmine hilines ning siis pidi õpetaja koolikooriga rikkuritele esinedes endale lisa teenima.

Oli aegu, mil Tallinna kooliõpetaja elukutse ei olnud mitte ainult materiaalses mõttes üks tulusamaid, vaid seda peeti ka üheks auväärsemaks.

Tänapäeva õpetajad pole rahul oma väikese palgatõusuga ning on riigi otsuste vastu juba ka streikinud. Seetõttu sobib vaadata, kuidas käis Tallinna õpetajate käsi möödunud sajanditel.

Teave õppeasutuste olemasolu kohta keskaegses Revalis on olemas juba 1319. aastast, kuid sellest ajast pole teada, kui suurt palka õpetajad said. Vanimad Tallinna koolid asutati kirikutesse, seetõttu võib oletada, et neis olid õpetajateks vaimulikud, keda üks või teine ​​kogudus rahaliselt toetas.

Osa palgast viljas ja küttepuudes

Olukord hakkas muutuma uusaja koidikul: toona uudse luteri usu eestvedajate sõnul pidi iga protestantliku linna raad asutama linnakooli ja seda ka ülal pidama. Iga õpetajaga sõlmiti individuaalne leping, milles märgitud materiaalne tasu sõltus konkreetse kandidaadi teadmistest ja oskustest.
Kui Joachim Vellius 1622. aastal ehk nö vanal heal Rootsi ajal linnakooli õpetajaks palgati, määrati talle tasuks 100 taalrit aastas. Viis aastat hiljem sai Joachim Warnekel samal ametikohal kaks korda rohkem palka.

Lisaks anti kord kvartalis õpetajale eripreemiat, taaler iga temaga koos õppiva lapse eest. Seda summat ei maksnud linn, vaid vanemad ise.

Seitsmeteistkümnendal sajandil juhtus vahel, et palka maksti hilja. Siis pidid õpetajad otsima lisatööd, näiteks esinema koos koolikooriga kõige jõukamate linlaste ristimistel, pulmades või matustel.
Igatahes polnud see 200 taalrit, mis õpetajatele aastas palka maksti, väike summa. Näiteks nael (425 grammi) veiseliha maksis alates taalrist ja veerandist ning kahekilone päts leiba ühe ööri. Luksuskaubad, nagu ülemere suhkur või tubakas, olid muidugi kallimad, kuid ka linnakoolide õpetajate seas oli neli sajandit tagasi neid, kelle palk ulatus 290 taalrini aastas.

Kuningliku gümnaasiumi asutamine 1631. aastal, mis praegu kannab selle asutaja – Rootsi monarhi Gustav II Adolfi – nime, tõi kaasa õpetajate kindla palgagraafiku koostamise. Selle järgi sai gümnaasiumirektor aastapalka 300 taalrit. Professoriteks kutsutud õpetajad alates 150 taalrist, nende abilised 140-120, lauluõpetaja aga 100 taalrit.

Õppeasutuse ülalpidamine jagati aadli ja rae vahel. Osa palgast maksti natuuras, jagades nisu, rukist ja küttepuid kodu kütteks.

On kurioosne, et pool sajandit pärast õppeasutuse loomist tellis kuninglik kuberner Saksamaalt “tantsu ja graatsiliste kommete” õpetaja, määrates talle aastapalgaks 200 taalrit – ilma professori staatust määramata.

Õppeasutuse ülalpidamine jagati aadli ja rae vahel. Osa palgast maksti natuuras, jagades nisu, rukist ja küttepuid kodu kütteks.

Võib-olla pole õpetajaamet linlaste seas kunagi nii lugupeetud olnud kui Rootsi ajal – sotsiaalse hierarhia tasandil seisid gümnaasiumiõpetajad teistest töötajatest kõrgemal. Näiteks 1634. aastal määras magistraat, et raekojas peetavatel bankettidel peavad kooli professorid istuma kõrgemate vaimulike esindajate kõrval, prestiižikamatel kohtadel kui kaaspastorid ja gildivanemad.

Kõrgete kirkutegelastega sama pulga peal

Kirikuvõimud püüdsid selle otsuse vastu protestida, nõudes, et kõik vaimulikud istuksid koos ja professorid eemal. Algas aktiivne avalik arutelu, mis kestis lausa kuus aastakümmet. Vaja oli riigi kõrgeimate ametnike sekkumist – vaidlus lahenes alles 1694. aastal Rootsi kuninga Karl XI dekreediga. Rõõm on tõdeda, et Rootsi kunn soosis Tallinna gümnaasiumide õpetajaid.

Eesti üleminek Vene keisri võimu alla gümnaasiumiõpetajate palkasid oluliselt ei mõjutanud ja need püsisid ikka üsna kõrgena. Nii maksti 18.-19. sajandi vahetusel gümnaasiumi rektorile aastas 410 rubla ja 28 tünni rukist. Õpetajad said 310 rubla ja 28 tünni rukist ning nende abilised  190-210 rubla ja 12 barrelit vilja aastas. See vili tuli muide praeguse loomaaia territooriumilt, kus asus linnale kuuluv mõis. Selline tänapäeva linlase jaoks kummaline kord kehtis üle-eelmise sajandi keskpaigani. Aga õpetajatele anti korteri kütmiseks küttepuid kuni esimese ilmasõjani.

Märksõnad:
Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Monika
6. dets. 2023 20:08
Revali nimi meeldiks rohkem :)
tänapäev
6. dets. 2023 19:40
https://makroskoop.ee/keskmine-hiinlane-moodus-joukuses-keskmisest-eurooplasest/