"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
PEALINNA LABIDASANGARID. Töö kestab kaksteist tundi, õhtusöögiks ainult pitsa (4)
28. november 2023
LABIDAD KÄIVAD. Kes teab, kui mitu kalorit lumekoristajad ühe päeva jooksul kulutavad? Jelena Rudi

Nad on igal pool meie ümber, vehkides ja kühveldades selle nimel, et linnakodanik saaks kuiva saapaga hommikul kodunt tööle ja õhtul koju. Tähele paneme neid tavaliselt siis, kui midagi on halvasti: kui kõnnitee on täis soolast lumelöga või keegi kukub katki oma sabakondi. Pealinn tegi juttu kolme brigaadi labidameeste- ja naistega, kes teisipäeva lõuna ajal Tallinna kesklinnas kaloreid põletasid.

Nagu võibki arvata, on lumekoristajate elu kaugel meelakkumisest. Seda iseloomustavad pikad töötunnid, vahel jupsima kalduv tervis ja üksluine rühkimine. Kuid nad ei kurda.

Slava: „Lumi tuleb ju ära koristada.“

„Kella viiest üles ja kuueks tööle,“ raporteerib Balti jaama turu tagust koos kahe sõbraga lumest puhtaks kühveldav Vljatšeslav Sohmanitzov ehk suupärasemalt öeldes lihtsalt Slava. Tööpäev kestab seitsmeni, mõnikord isegi kauem. Rekord on, et koju pääseb kell 11 õhtul. Kohe magama heita ei saa, sest enne tuleb end kasida ja midagi hamba alla saada. „Pitsa tavaliselt, ega muud ei jõuagi,“ tõdeb Slava. Magus ja lühike uni ootab teda nii poole ühe paiku öösel.

KOLM MUSKETÄRI. (Vasakult) Kaith Kiik, Vljatšeslav Sohman ja Maido Salla Balti jaama turgu lumest vabastamas.
Pilt: Jelena Rudi

Võiks ju arvata, et säärane koormus ja graafik on üsna kurnavad ja morjendavad? „No ei saa ju midagi teha, lumi tuleb ära koristada,“ ütleb Slava. Mõistagi on ta poissmees, sest nagu ta isegi nendib, poleks mingisugust suhet või pere säärase elustiili kõrval kõige lihtsam hoida.

Slava teeb lumekoristustööd juba teist aastat ja on rutiiniga harjunud. Üks  tema kaaslastest on esimest korda labida taga rakkes ega pole niisama leplik. „S..t on,“ rühmab ta, kui küsida esmamulje kohta.

Aleksandr: „Traktor võib olla, aga ilma labidata ei saa.“

Harju tänaval lumelabidat tassiv Aleksandr on ainult pool oma meeskonnast, sest teine pool vurab ringi väikese saha roolis. „Üheksast üheksani, kaheteisttunnised vahetused,“ räägib härra oma töögraafikust. Aleksandr kiidab, et tänapäeva lumekoristus on ikkagi hoopis midagi muud kui varem. „Palju tehnikat, väikene traktor,“ viipab ta sahamehe poole. Kuid ometi, mitte kuidagi ei saa ilma labidata, tundugu see tööriist kui tahes arhailine. „Erinevad mehhanismid meil siin,“ muigab mees.

LABIDAS EI VEA ALT. Aleksandr kasutab oma töös nii masinaid kui ka vana head labidat.
Pilt: Jelena Rudi

Kell kaks ootab Aleksandrit lõunane kehakinnitus, kuni kolmveerand tundi. Seejuures ei saa mõlemad mehed korraga sööma minna, vaid üks peab tingimata objektile jääma. Vastasel juhul oleks pahasti, kui saabuks kontroll ning selguks, et mitte kedagi pole platsis.

Pärast tööpäeva lõõgastub Aleksandr Tondi tänaval asuvas kolmekorruselises tööliselamus. Saab lõpuks kuuma duši alla ning tööriided seljast ja kotad jalast. Järgmise pool ööpäeva on ta iseenda päralt.

Kristi: „Seljavalu vastu aitab kuum vann.“

Tammsaare pargis Anton Hansen Tammsaare skulptuuri juures kuhjab koos kolleegiga lund õbluke Kristi Ein. Tegelikult ongi see tema põhitöö, sest naine on elukutselt aednik ning seega jagub rohkelt tegemisi igasse aastaaega. Värske ja pehme lume lükkamine on Eini sõnul suhteliselt lihtne ja meeldiv töö. „Hull on siis, kui igal pool on jää peal,“ ütleb ta. „Aga sellise ilmaga on palju mõnusam.“

ELUKUTSELT AEDNIK. Kristi Ein ütleb, et pehmet lund on ju igati mõnus rookida.
Pilt: Jelena Rudi

Võrreldes mõne saatusekaaslasega on Eini tööpäev märgatavalt inimlikum, kestes kaheksast hommikul viieni õhtul. „Kell kuus on äravedu.“  Sellegipoolest võib juhtuda, et õhtuti annab endast tunda häiriv seljavalu, mille vastu on teada ka hüva vastumürk: korralik kuum vann.

Kümneaastase aednikustaažiga Ein tunnistab, et vahel tabavad teda teistsugused tööst tulenevad kõrvalmõjud. „Vahel jään lihtsalt ootamatult tukkuma.“

Märksõnad:
Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

suu olgu söömiseks
2. dets. 2023 12:07
Siin saab kutsehaigestumise seoses seljavaluga ära diagnoosida, mida muidu on praktiliselt võimatu teha. Seega, tööinspektsioonil tegevust jätkuks.
Arvamus
29. nov. 2023 10:51
Tore näha, et mõni ikka tänapäeval veel seda "päris tööd" ka teha jõuab ja oskab ning mitte üksnes suuga ei tööta! Kusjuures tegelikult iga linnakodanik, kel natuke aega ja/või jaksu labida pihku võiks võtta ning ka ise oma elukeskkonna eest hoolitsemisel vähemalt keerulisemates oludes osaleks, tasuks sealjuures vaid sõõm värsket õhku ja rõõm tehtud tööst! Vaatasin eile kuidas mu juba seitsmekümnendates aastates naabrimees nii oma auto ümbruse kui pool kortermaja esist lumest puhtaks rookis ilma, et tal sealjuures pähegi oleks tulnud linnavalitsust või kedagi muud kiruda nagu paljudel meil kahjuks igal väiksemagi ebamugavuse puhul juba vaata, et lausa harjumuseks on saanud selle asemel, et ka ise kusagil jõudumööda kaasa aidata.
selg haige
28. nov. 2023 20:38
https://www.aripaev.ee/sisuturundus/2023/11/24/tooohutuse-spetsialist-tooonnetuseni-viib-sageli-tootajate-puudulik-valjaope
lisaja
28. nov. 2023 20:08
Töö- ja puhkeaja seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/1011041