"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO. Eesti inimesed kaotavad kelmidele aastas ligi 10 miljonit. Kuidas petukõne ära tunda? (0)
28. november 2023
Tänavu on Eesti inimesed kelmidele kaotanud juba rohkem kui 5 ja pool miljonit eurot, sellest üle poole just petukõnede tõttu. Foto: Kuvatõmmis

Kas olete kunagi saanud kahtlase kõne tundmatult numbrilt või on teid netist ostu tehes tüssatud? Ligi 80% Eesti inimestest usub, et nemad kunagi pettuste ohvriks ei lange, kuid reaalsuses on pilt hoopis teine.

„Sain hiljuti ühe huvitava kõne, kus üks meeshääl ütles vene keeles, et meie andmetel toimub teile rahaülekanne ning küsiti, kas ma tunnen Ivan Fjodorovi, kes pidavat kandma mulle suure summa üle. Aga väideti, et seda peab kontrollima ning paluti öelda oma panga number ja kood. Siis ma sain aru, et see pole õige asi,“ kirjeldas operaator Peeter Ülevain, kellele hiljuti just niisugune petukõne tehti.

Taolisi kõnesid saab aasta jooksul iga kolmas Eesti inimene ning kelmidele kaotatakse aastas umbes 10 miljonit eurot. Tänavu on kaotatud juba rohkem kui 5 ja pool miljonit, sellest üle poole just petukõnede tõttu. Et mõjuda usaldusväärsena, esitlevad kelmid end kui pangatöötajat või kui politseiametnikku.

„Nad vaatavad koduleheküljel üle meie nimed, kus majas üks või teine ametnik töötab ja esitavad ennast siis selle ametnikuna. Suhtlemisrakenduste kaudu saadetakse ka võltsitud töötõendeid,” rääkis Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juht Vjatšeslav Milenin.

Skeem näeb välja järgmine – end pangatöötaja või politseinikuna esitlev kelm teatab inimesele, et tema kontol toimuvad kahtlased tehingud või tema nimele on vormistatud laen.

„Pakutakse lahendust, et teie kodupank sekkub juurdlusmenetlust läbi viima ehk siis üritatakse luua muljet, et seal taga ongi politsei või pank ja menetlus on juba käimas. Inimeste sees tekib hirm, et nad võivadki rahadest ilma jääda,“ märkis Milenin.

Kui muidu on petukõned olnud enamasti venekeelsed, siis just viimase nädala jooksul on inimesed hakanud massiliselt saama ka ingliskeelseid robotkõnesid, kus väidetakse, et isiku ID-kaardi andmed on varastatud ja inimene rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud. Kõne ajal palutakse valida telefoniklaviatuurilt number üks, et rääkida edasi väidetava politseinikuga.

„Kindlasti ei palu politsei ega pangad kunagi kuskile sisse logida ega mingeid ülekandeid teha. Selles osas palun kõigi valvsust,“ hoiatab Põhja prefektuuri kriminaalbüroo talituse juht Hannes Kelt.

Eestis kõige enam levinud petuskeemide esiotsa mahuvad veel andmepüük, veebipõhised müügipettused ja investeerimispettused.

„Inimesele püütakse luua illusiooni helgemast tulevikust ja väga heast investeerimisvõimalusest. Inimene haarab sellest kinni ja kahjuks kaotatakse seal väga suuri summasi,“ sõnas LHV jaepanganduse juht Annika Goroško.

Siinkohal saab rääkida kuuekohalistest summadest. On olnud juhtumeid, kus inimene on kaotanud ka 300 000 eurot või rohkem.

„Kelmivad pakuvad tunduvalt suuremat protsenti, kui praegu on turul. Probleemiks on, et need rahatähed, mis hakkavad kuskil silmis juba jooksma ei pane mõtlema sellele, et uurida ka helistaja tausta ja kas on üldse reaalne, et see protsent on nii suur,“ ütles Milenin.

Massiliselt ringleb ka õngitsuspettused, kus üritatakse jäljendada teenusepakkujaid, olgu selleks siis postisaadetise pakkuja või pank.

„Kõigepealt tasub üle vaadata link, kuhu teid üritatakse suunata ning uurida, kas tegemist on tavapärase panga aadressiga. Petturid on tänapäeval muutunud väga osavaks, nad oskavad presenteerida oma skeeme ja maskeerida neid väga usutavaks,“ kirjeldas Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik.

Meeles tasub pidada, et Eesti politsei ega pangatöötajad ei helista inimestele ega teavita pangakontol toimuvatest kahtlastest tehingutest. Nad ei tee ka veebikeskkonnas inimese nimele ise broneeringut. Kui keegi väidab, et pangakontol toimub midagi kahtlast, tasuks kohe kõne lõpetada. Mitte iial ei tohi jagada oma Smart-ID, mobiil-ID või ID-kaardi pin1 ja pin2 koode teistega ega sisestada neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.