"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO. Moodne kodu vanas majas: kas nõukaaegsed paneelmajad peavad korterite kapitaalremondile vastu? (3)
28. november 2023
Suurem osa Tallinna nõukogudeaegsetest majadest on ehitatud nii, et kogu hoonet hoiavad muuhulgas püsti ka teatud seinad korterite sees. Foto: Kuvatõmmis

Hetke kõige kuumem kaup Tallinna kinnisvaraturul on 100 000 euro väärtuses ühetoalised korterid vanemates majades. Kodu Tallinna uusarendustes või majas on keskmise eestlase jaoks kättesaamatu luksus, mistõttu võetakse vanades majades üha enam ette suuri planeeringumuudatusi. Kas ja kuidas neid üldse teha tohib?

Tallinna nõukaaegsete hoonete seinte taga on varsti pea iga teine korter põhjalikult ümber kujundatud. Aga kui kaua näiteks üheksakordsed Mustamäe paneelmajad nendele muudatustele vastu peavad?

Kahetoalist korterit uusarenduses keskmine eestlane lubada ei saa

Ajakohane ja stiilne siseviimistlus, palju valgust, avatud köök ja tark planeering – sellised eelised tulevad enamjaolt korteritega, mis on uutes majades. Kui aga vaadata nende kättesaadavust praegusel turul, siis näiteks kahetoaliste uute Tallinna korterite hinnad algavad 150 000 eurost. Tehes pangakalkulaatori abil lihtsa arvutuse, tuleb välja, et sellist kodulaenu saab inimene, kes teenib vähemalt 2000 eurot iga kuu kätte. Keskmine netopalk Tallinnas on 1615 eurot. Nii et keskmise sissetulekuga kodu soetajal tuleb Tallinnas vaadata enamjaolt teise ringi kinnisvara poole. Maaklerite praktika kohaselt lähevad kõige kiiremini müügiks 100 000-120 000 eurose hinnaga kodud.

Remonti teha on Eesti inimestele alati meeldinud, aga sellise malli järgi ümbertegemine on pigem viimaste aastate trend.

„Kõige rohkem näen seda siis, kui korter on ostetud investeerimisobjektina – näiteks kui ostab investor, kes tahab korteri korda teha ja maha müüa. Inimesed, kes ostavad korteri endale koduks, ei soovi ise remonti teha. Eelistatakse, et remont oleks juba tehtud ja korter on korras ning saab kohe sisse kolida,” selgitas Arco Vara kutseline maakler Britta Kuus.

Ulatuslikud kapitaalremondid paneelmajades ei pruugi olla mõistlikud

Suurem osa Tallinna nõukogudeaegsetest majadest on ehitatud nii, et hoonet hoiavad püsti kandeseinad, mis asuvad korterite sees. Seega tuleks enne kapitaalremondi alustamist pea alati linnaosavalitsusest taotleda ehitusluba. Kui seda pole, tekib hiljem probleem näiteks korteri müügiga. Kui aga kandeseinu võetakse majas maha juba massiliselt, võib remondi tagajärg olla tõsine.

„Kõige hullem stsenaarium on see, et ei saagi remonti lõpetada, sest laepaneelid kukuvad alla ja naabri põrand kukub teie korterisse. See võimalus on olemas,” ütles Mustamäe linnaosa vanem Aivar Riisalu.

Seda, kui palju on praeguseks Tallinna korterites kandvaid seinu omavoliliselt elanike poolt maha võetud, ei oska täpselt öelda keegi.

„Jah, tõesti, ega linnaosavalitsus või muud järelvalveorganid ei jaluta ju hommikust õhtuni inimeste korterites ning seetõttu ongi meil selline sotsiaalne instrument nagu naabrivalve,” märkis Riisalu.

Kõige lihtsam on remontivate elanike tegevust kontrollida ühistu juhtidel. Kui ehituse tagajärjel juhtub midagi ebaseaduslikku mistahes mahus, on vastutav korteriomanik.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Ehitaja
29. nov. 2023 10:27
Kui lähtuda sellest, et kapitaalremont on ikkagi remont nagu selle sõna teine poolgi üheselt meile ütleb, siis pole mingit probleemi aga kui keegi mõtleb selle all ümberehitust ehk hoone ehitamisaegses projektis tehtavaid muudatusi ja jumal hoidku veel omavolilisi ja koos kandevkonstruktsioonide jms. ehitise esialgset projekteeritud tugevust mõjutavate muudatustega siis võib lõpuks kokku kukutada mistahes hoone, mitte ainult nõukogude aegse. Kusjuures just viimaste, nagu aeg meile tänaseks juba on jõudnud näidata, tugevusvaru on isegi oluliselt suurem kui seda keegi kunagi oodata oleks osanud. Nii, et hoidugem ikka eelkõige omavolitsemast, mitte, et kardaksime kuidagi nõukogude aegseid ehitisi, kuigi nende ehituskvaliteet tõesti paljuski soovida jätab ehkki suurem osa sellestki on võimalik korralikult tehtud kapitaalremondi käigus parandada ja paremaks teha.
ehitaja
28. nov. 2023 20:02
Ehitusloa saamiseks peab olema projekt. Samuti peab olema omanikujärelevalve tegija, kelleks saab olla pädev juriidiline või füüsiline isik.
lisaks
28. nov. 2023 20:11
Ja omavalitsus teostab ehitusjärelevalvet.