"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
SUUR ÜLEVAADE: Tallinna järgmise aasta eelarve toob uued bussid-trammid, lasteaiad ja kasvavad toetused (1)
02. detsember 2023
Üks suurem ehitusobjekt on Vanasadama trammitee, mille rajamine jätkub ka järgmisel aastal. Põhiosas saab töö siis ka valmis, vaid ümbruse korrastamine jm viimane lihv jääb 2025. aasta algusesse. Pressifoto

Tallinnas ei lasta majanduskriisil end kõigutada. Järgmise aasta eelarve abil püütakse linlasi võimalikult palju aidata, et majanduslangus mööduks kergemalt, samas aga jätkatakse ka ehitamist. Alustatakse Peterburi tee kordategemist ja täiesti uue nähtusena tuuakse linnapilti kodust puitarhitektuuri. Ehitatakse uusi koole, jätkatakse jalgrattateede rajamist ning liinile veereb uusi busse-tramme.

Suur osa teisi omavalitsusi kärbib investeeringuid ja tegevuskulusid. Samamoodi toimetab riik. Uudised millegi kokku tõmbamisest, kaotamisest, pausile panemisest või paremate aegade ootamisest on juba ammu igapäevased. See pole aga siiski mingi abstraktne majandus või eelarve, mis kiratseb või millelt kokku hoitakse. Otse öeldes on see ikkagi inimeste argipäevaelu, mis kannatab või kaotab igasuguste kärbetega päev-päevalt elamisväärsust. Mõnel rohkem, mõnel vähem.

Tallinn on linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul valinud vastupidise kursi. “Kriisis, mis järgmisel aastal tõenäoliselt süvenema hakkab, peaks toetama inimesi ja investeerima majandusse,” rääkis linnapea Tallinna 2024. a eelarve tutvustamisel. “Kriisist saab paremini välja tulla, kui valmistada seda ette juba kriisi ajal.”

Tallinn saab endale seega lubada inimeste toetamist ja jätkuvalt kiiret ehitamist ka majanduslanguse aastatel. Seda erinevalt paljudest teistest omavalitsustest ja riigist.

Kõlvarti sõnul on paremal ajal kogutud linnakassasse reserve, samas pole tõstetud laenukoormust, vaid hoitud seda tagasihoidlikul tasemel. Seega on puhver kriisiolukorraks olemas. “Investeeringud, mida me suurendame, ongi mõeldud selleks, et elavdada majandust ja anda kohalikele ehitajatele täiendavat ressurssi,” lisas linnapea. “Miks on Tallinn võimeline seda tegema? Sest me olime valmis, et kriisiaeg tuleb.”

Järgmise, 2024. aasta linnaeelarve kogumaht on eelnõu järgi 1,26 miljardit eurot. Seda on 79,5 miljonit eurot ehk 6,7% enam kui 2023. aasta täpsustatud eelarves.

Märkimisväärne ongi siinjuures just investeeringute suurenemine 21,2% võrra 252 mln euroni. Seda siis olukorras, kus mujal avalikus sektoris valdavalt kärbitakse. Investeeringutest 44,2% kaetakse linnakassast ja kuni 49,6% laenuga. Investeerimislaenu on kavas võtta kuni 125 mln eurot.

Investeeringutest moodustab suurima osa ühistransport ja teed-tänavad 34,2%-ga. Järgneb haridusvaldkond 27,5 ning kultuur ja muinsuskaitse 8,5%-ga.

Märgilisemad ehitused: kaua igatsetud uuest Peterburi teest Linnateatri, Kadrioru staadioni ja Putukaväilani

Nõnda suletud kui möödunud suvel, ei saa Tallinna liiklus enam olema. Aga see ei tähenda, et endiselt palju ei ehitataks.

Peterburi tee rekonstrueerimine näib arvestades, kui palju sellest on viimastel aastatel räägitud, olevat nagu kõrbemiraaž, mis lähemale liikudes aurustub.  Nüüd viimaks hakkab see käega katsutavalt pihta.
Koppade maasse virutamist on seni pidurdanud Rail Balticu Ülemiste terminali ehitus. Osa tööd tuleks teha terminaliga samas rütmis. Projekteerimist hoidis kinni ka asjaolu, et Peterburi tee ääres on rohkesti ettevõtteid, kelle esindajate ettepanekuid, kuidas neile ligipääsud korraldada, tuli läbi analüüsida. Peterburi teed remonditakse üldiselt etappidena, esimese lõiguna Majaka–Väike-Paala.

Olulisematest tee-ehitustest läheb muidugi edasi Vanasadama trammiliini rajamine. Lõplikult viimistletuna ehk koos haljastuse ja linnamööbliga peaks see liinilõik saama valmis 2025. a veebruaris.

Jätkub  ka Tondi eritasandilise ristmiku ehitus ja osaliselt Kotka tänava rekonstrueerimine. Rohkem kui varasematel aastatel panustatakse eelarves tunnelite, sildade ja viaduktide ehitusse ja remonti. Näiteks rekonstrueeritakse Kadaka pst viadukt ning rajatakse Paldiski mnt ja Endla t raudteeviaduktide juurde jalakäijate ja ratturite tunnelid.

Linnatranspordi ja teede-tänavate investeeringuteks kokku on kavandatud 87 miljonit eurot.

Muidugi peab mainima, et tuleval aastal jätkub Linnateatri hoonetekompleksi ehitamine, mis mingil juhul pooleli ei jää. Edasi läheb töö Dominiiklaste kloostri jt muinsuste renoveerimise kallal. Samuti saab loomaaias valmis uus ekspositsiooniala Tiigriorg. Ühtlasi jätkub linna parkide ja rohealade kordategemine. Mis täiesti uusi rohe- või puhkealasid puudutab, siis hakatakse pihta rohelise pealinna lipuprojekti Putukaväila ehitamisega ja Lasnamäele Klindipargi esimese etapi projekteerimisega.
Töö käib edasi Kadrioru staadioni tervikrenoveerimise kallal. Linnaosadesse alustatakse sportimiskohtade juurde ehitamisega. Tasub meenutada, et 2025. a kannab Tallinn Euroopa spordipealinna tiitlit.

Jätkub koolide ja lasteaedade ehitamine: remont lõpetatakse või lükatakse käima 17 lasteaias

Reaalkool saab juurdeehituse ning alustatakse Hiiu kooli vana hoone renoveerimisega. Haridusse investeeritakse rekordiliselt üle 70 mln euro.

Näiteks alustatakse Kullo huvikeskuse uue hoone rajamisega. See on kalleim haridusvaldkonna uusehitus ja läheb maksma 25 mln eurot. Praegune, 1970ndatel rajatud hoone on omadega läbi.

Kui praegu on Kullo Eesti suurim ja vanim laste huvikeskus, siis uuendatuna saab see lisaks olema kogu Kristiine asumi keskus. Linnaosavanem Jaanus Riibe loodab, et Kullost saab alguse laiem suundumus, kus keskuste nimesid kandvate kaubanduspindade asemel hakkavad inimesed keskustena nägema ja mõistma hoopis teistsuguseid kohti. Neid, kus kogukond käib koos ja kus kogu aeg midagi toimub.

Lisaks noorte huviringidele ja -koolile, mis sinna muidugi alles jäävad, saab uues Kullos olema raamatukogu ja 300-kohaline saal, kus tulevikus korraldatakse olulisi kogukonnaüritusi. Linnaosavanem Jaanus Riibe on veendunud: Kullost peaks saama tõeline Kristiine keskus.

Järgmisel aastal saavad mitmed ehitus- ja korrastustööd koolides valmis. Näiteks põhjalikult uueneb linna kunstikool, aga ka Tartu mnt 23 hoone, millest saab lisapind 21. Koolile. Järgmisel aastal alustatakse ühtlasi reaalkooli juurdeehitusega ning Hiiu kooli vana hoone renoveerimise ja juurdeehitusega. Samuti hakkab valmis saama Pirita majandusgümnaasiumi juurdeehitus. Karjamaa tänavale aga rajatakse üks koolihoone juurde.

Järgmisel aastal avab uuendatuna uksed neli lasteaeda. Lisaks alustatakse Kristiine, Loitsu ja Meelespea lasteaia uuendamisega. Projekteerimistööga alustatakse või jätkatakse veel 11 lasteaia puhul.
Üsna suur summa hariduse eelarves – 8,8 mln eurot – läheb aga eestikeelsele koolile ülemineku toetamiseks. Selle raha eest õpetatakse venekeelsetele õpetajatele nõutaval tasemel eesti keelt. Veel otsitakse tööle uusi õpetajaid, tõstetakse klassijuhatajate tasu jne. Nagu lausus linnapea Mihhail Kõlvart, võttis linn siin käsile riigi tegemata töö: “Selle 8,8 mln näol peaks olema tegemist riigi kohustusega, aga meil pole aega vaielda ega oodata, millal algab seal süsteemne lähenemine ja eraldatakse haridusele lisaressurssi.”

Haridusvaldkonda investeeritakse järgmisel aastal üldse kokku 70 miljonit eurot.

Sotsiaalvaldkonnas püütakse toetusi tõsta ja lasteaiatasu paigal hoida

Vaatamata kriisiajale püütakse järgmisel aastal suurendada sotsiaaltoetusi. Sellena on võimalik käsitleda ka lasteaia kohatasu endiselt külmununa ehk hinnatõusude eelsel tasemel hoidmist, millega peres hoitakse lapse pealt kokku umbes 300 eurot aastas.

Abivajajate arv, mis kasvab viimased kaks aastat, peegeldab ilmekalt kriisi süvenemist. Eelmisel aastal tõusis kogu Eestis nii absoluutses kui ka suhtelises vaesuses elavate inimeste hulk. Eriti drastiliselt kasvas siinjuures just absoluutne vaesus: kui 2021. a oli taolisi inimesi Eestis 18 000, siis mullu juba 48 000.

Tallinn on oma sotsiaalpoliitikaga püüdnud vaesust vähendada. Tulemusi on näha. Sotsiaalteadlase, akadeemik Ellu Saare andmetel ületab vaesuse määr Kagu- ja Ida-Eestis Tallinna vastavaid näitajaid peaaegu kahekordselt. Tallinnas ja Harjumaal on suhtelist vaesust kõige vähem ja see on kasvanud kõige aeglasemalt.

Ellu Saare sõnul ähvardab vaesusse jäämine Eestis kõige enam üle 60-aastaseid. Seejuures oleme vanemaealiste vaesuse näitajate poolest Euroopas esirinnas. Noorematest on suurim vaesuse oht üksikvanematel. Saar toob esile, et näiteks Soomes, Norras või Iirimaal suudavad sotsiaalsed toetused nagu pension jms vähendada vaesuse määra rohkem kui poole võrra. Eestis on see näitaja ehk sotsiaalmaksete toime vaesuse vähendamisele peaaegu kaks korda väiksem. 

Loomulikult ei suuda Tallinn siin riikliku sotsiaal(turva)võrgustiku puudulikkust ja pensionide väiksust kuidagi korvata või asendada. Kuid sellega, mis võimalik, püütakse igal aastal tuge pakkuda.

Selleks, et hinnatõusu pisutki kompenseerida, tõstetakse aastas korra makstav pensionilisa 175 eurolt 200-ni. Puudega laste hoolduse toetus tõuseb aga 125 eurolt 150 euroni. Kooli alguse toetus kasvab praeguselt 75 eurolt 100 euroni. Abivajadusega laste tugiisiku tunnihind tõuseb seitsmelt eurolt üheksale.

Toetusena on võimalik käsitleda veel lasteaia kohatasu külmununa säilitamist. Abilinnapea Kaarel Oja tõi esile, et see hoitakse endiselt tasemel – 70 eurot. Elukallidust arvestades peaks summa järgmisel aastal olema 100 eurot. See tähendab igale lapsevanemale aastas vähemalt 300 euro jagu vähem arveid. Lisaks jätkuvad tasuta muuseumipühapäevad ning taolisi haridus-kultuurilisi ajaveetmise võimalusi, kus pole vaja piletiraha maksta, tuleb ilmselt juurde.

Üleüldise toetusena kõigile linlastele saab käsitleda ka jätkuvalt tasuta ühistransporti. Maakonnaliinide osas lõpetab riigivalitsus selle teatavasti kokkuhoiuvajadusele viidates ära. Väikesepalgalisele tähendab see, et aastas tuleb pileti peale peaaegu et kuupalga suurune summa välja käia.

Jätkub valmistumine kriisideks: taasavatakse Kopli päästedepoo, mille riik kinni pani

Kriisivarude pideva täiendamise raames ostetakse juurde generaatoreid ning pannakse taas tööle Kopli päästedepoo.

Kriisideks valmisoleku raha on eelarves juba viimased kaks aastat. Tänaseks on linn loonud päris suure toiduvarude reservi. Järjepidevalt on ostetud generaatoreid ning seda tehakse ka edaspidi.

Säilitada tahetakse Kopli päästekomando. “See pole teenus, vaid kohustus, millest riik loobus, aga meie sellest kohustusest loobuda ei saa,” märkis linnapea Mihhail Kõlvart.  Praegu peetakse läbirääkimisi nii vabatahtlike päästjatega kui ka päästeametiga, millisel kujul saaks depoos töö jätkuda. Dialoogist siseministeeriumiga ei tulnud selles vallas midagi välja – kuigi linn pakkus, et eraldab komando sulgemisega kokku hoitava summa enda eelarvest.

Kopli komando otsustati nimelt sulgeda, kui päästeametile pandi siseministeeriumist ette ligi 800 000-eurone kärpesoov. Samas asuvad piirkonnas tööstus ja sadamad. Aga ka mitmed rannad, mis eeldab, et läheduses on merelt päästjad. Teooria järgi peaksid päästjad Lillekülast kohale jõudma 15 minutiga. Kuid päästeameti peadirektor Margo Klaos on tunnistanud, et kui mitu väljakutset tuleb lühikese aja jooksul, ei pruugita vajaliku kiirusega enam Koplisse kohale jõuda.

Uutel radadel veerevad rattad ja liinidele moodsad trammid-bussid

Linn jätkab ka järgmisel aastal inimeste meelitamist autodest ühistransporti ning jalgratta selga. Et stiimul oleks suurem, tuuakse liinile hulk uusi tramme ja busse, lisaks jätkub aga ka jalgrattaradade ehitamine.

Kui äärelinnas on rattaradu lihtsam rajada, sest seal on ruumi rohkem ja ristuvaid huvisid vähem, siis kesklinnas märksa keerulisem. Nüüd on eelarves eraldatud raha, et kahe aasta pärast oleks kesklinnaski rattataristu põhivõrk juba nii mugav ja arenenud, et pakuks tõsiselt võetavat alternatiivi teistele liikumisviisidele.

Mis puudutab ööbusse, mis katseliselt olid käigus maist oktoobri lõpuni, siis neid kavatsetakse järgmisel aastal hoida liinil aasta läbi. Kui testperioodil sõitsid ööbussid Väike-Õismäele, Mustamäele, Priislesse ja Pelguranda, siis järgmisel aastast lisandub veelgi suundi.

Tallinlasi peaks senisest enam meelitama ühistransporti uued bussid ja trammid. 23 uuest trammist 12 esimest saabuvad siia järgmise aasta mais. Liinile jõuavad need sügisel. Ülejäänud 11 trammi on kohal 2025. aastal. Kokku lähevad uued trammid maksma üle 50 mln euro.

Samuti uueneb bussipark: järgmise aasta juulis jõuab Tallinna 15 uut elektribussi ning ehitatakse välja laadimisvõrk. Veeremi uuendamiseks on järgmisel aastal eelarves kavandatud üldse kokku üle 34 miljoni euro.

Samuti uuendatakse ja muudetakse mugavamaks bussi- ja trammipeatusi. Koos uute JCDecaux ootepaviljonidega vahetatakse välja peatustes olev linnamööbel.

Samuti on eelarve koostamisel mõeldud inimestele, kes rooli taga istuvad. Pealinna veidi enam kui 1500 trammi-, bussi ja trollijuhti ootab keskmiselt 15% palgatõus. Iga tööpäeva tipphetkel sõidab pealinna tänavatel 445 bussi, 46 trammi ja 33 trollibussi. Need teenindavad päevas ligi 400 000 sõitjat ning aastas kokku pea 140 miljonit reisijat.

Puitehitisi ja puitpaneelsoojustust ootab linnas suur tulevik

Tallinn soovib alates järgmisest aastast teha tihedat koostööd puitmajade ehitajatega. Meie kodumaine ning igas mõttes soe looduslik puitmaterjal ühelt poolt rikastab linnapilti, teisalt annab paljudele tööd ja leiba, sest varem võimsalt silma paistnud eksport on kriisi tõttu langenud.

Linn saab koostööst puitmajade ehitajatega seega juurde kenasid kodumaistest materjalidest ehitisi. Meie ettevõtted aga olukorras, kus Soomestki ehitajaid tellimuste nappuse tõttu tagasi kodumaale tuleb, omakorda tööd.

Puidust võib ehitada lasteaedu või koole, miks mitte ka rannahooneid. Eesti puitmajaliidu juhi Martin Taltsi sõnul ootab aga eriti suur tööpõld kortermajade soojustamisel. Nõukogudeaegsete kortermajade fassaade on nimelt võimalik katta tehases toodetud puitpaneelidega. “Välja on töötatud soojustuse lahendused viiele-kuule eri tüüpi kortermajale,”  rääkis Talts.

Tallinnas on taolist soojustus sni vaid mõnel üksikul hoonel Õismäel. Lõuna-Eestis tuntakse taolist lähenemist paremini ja üle Eesti üldse on nüüdseks soojustatud 19 maja. Puitmajasektori teadustöö konkursi võitis hiljuti muide just Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengi Alari Jürgensoni lõputöö sellel teemal. 
Tallinnaga koostöö oleks puitmajatootjatele väga kasulik. Paljud tehased on ekspordimahu järsu languse tõttu tugevasti alakoormatud. Varem läks eksporti 95%. Kaudsemalt oleksid Tallinna tellimused näiteks lasteaedade vm avalike hoonete tellimuste näol toeks kogu Eesti puidutööstusele.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Missee Sinuasion
4. dets. 2023 12:56
Korralikud optimistid ikka jaa, ja veel 0 liiklussurma ka siis vabsee valmis 15minuti linn. Ärge minge maale elama, et linnas ikka oarem süsteemiori olla ja kapitalismi kummardada. Nii kopp ees juba selles sitasest kaka valitsusest.