"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
KEELEÕPE. Eesti keelt õpivad nii 20- kui ka 50-aastased lasteaednikud. Kolme tunni kaupa päevas (0)
03. detsember 2023
Venekeelse Järveotsa lasteaia direktor Merit Zavatski ütleb, et õpetajad on väga professionaalsed ja pingutavad nüüd ise õppida, et nõutav keeleeksam sügiseks ära teha. Foto: Aleksandr Guzhov

Et minna järgmisel õppeaastal üle eestikeelsele õppele, käivad paljud venekeelsed lasteaednikud usinalt eesti keele tundides. “Valitseb sõbralik ja abistav meeleolu, kõik saavad rahulikult pühenduda, mõtlemata, kas keegi naerab minu vigade üle või et ma ei julge vastata,” rääkis üks koolitajatest Svetlana Šiškina. “Vigade kaudu me õpime.”

Tallinnas ei oska vajalikul kõrgtasemel eesti keelt 450 lasteaia- ja kooliõpetajat. Kuid tuge vajavad eestikeelsele õppele üleminekul mitte ainult nemad, vaid ka õpilased ja nende vanemad. Linna järgmise aasta eelarves on taoliseks toeks, keeleõppeks ja pedagoogide motiveerimiseks ette nähtud 8,8 mln eurot.

Koolis käivad kõik õpetajad

Venekeelses Järveotsa lasteaias on õpetajatele keeletunde andma palutud oma ala professionaalid, et üleminek eestikeelsele õppele sujuks võimalikult valutult. Selle lasteaia 11 rühmast üks on eesti õppekeelega ja üks rühm osalise keelekümbluse jaoks. Ülejäänud on vene õppekeelega, kuid veel viies rühmas saadakse juurde eesti keele õpet. Koolitusfirma Macte ja töötukassa abil on nüüd 22 lasteaednikku õppima asunud, et oma eesti keele oskust parandada. Üheksa õppurit saavad C1 taseme koolitust ning 13 B2 taseme oma.

C1 on teatavasti kõrgtase, mille omandanu peab suutma ennast eesti keeles igal teemal vabalt väljendada. See on ühtlasi eeldus, et alates järgmisest õppeaastast, kui venekeelsetes lasteaedades ja algklassides minnakse üle eestikeelsele õppele, oleks võimalik pedagoogina edasi töötada.

Venekeelsetest vanematest, kes soovivad lapse panna eesti rühma, on suisa järjekord.

C1 taseme saavutamiseks on venekeelse lasteaia õpetajad endale leidnud koolitaja ise või siis kasutatakse linna haridusameti pakutavaid võimalusi. Sel juhul rahastab õppetunde töötukassa, B2 ehk kõrgemat kesktaset aitavad aga saavutada koolitusfirma Macte pedagoogid. See on omakorda platvorm hüppeks C1-ni.

“Meie eesmärk pole õpetajaid välja vahetada, vaid jätta need super head tööd tegevad inimesed ikkagi ametisse,” rääkis Järveotsa lasteaia direktor Merit Zavatski. “Nüüd käivadki keeleõppefirma koolitajad kahel päeval nädalas meie õpetajate taset tõstmas. Kolme tunni kaupa päevas.”

Kui fotograafiga lasteaias külas käime, on parasjagu eesti keele tund. Tihedalt ümber laua võib näha igas eas lasteaiaõpetajaid: kahekümnendatest viiekümnendateni. Poole aastaga peaks keel sõltuvalt sellest, milline on ühe või teise õpetaja tase, B2 või C1, normidele vastavalt selge olema. Ja siis edasi – eksamile.
Direktor Merike Zavatski sõnul on õpetajad teadmiste ja oskuste poolest igati valmis lasteaia eestikeelseks muutumisega. Põhiline mure ongi keeleõppega. Lisaks eesti keele tundidele käivad kaks vene emakeelega õpetajat eesti keele õppimise nimel tööl Vikerkaare lasteaias. Seda linna käivitatud keelerändluse projekti raames, mis alustas oktoobris ja kus eesti- ja venekeelsed õpetajad vahetavad omavahel osaks tööajaks kohad.

B1 tasemega saab töötada assistendina

Merit Zavatski loodab, et neil, kes C1 taset kevadeks kätte ei saa, oleks võimalik töötada tähtajalise lepinguga õpetaja assistendina. Ja aja jooksul siis ikkagi C1 eksam sooritada. Võimalik on seega mudel, kus lasteaia rühma peale on üks õpetaja, kes valdab eesti keelt kõrgtasemel. Teda abistaksid üks-kaks assistenti, kelle keeleoskuse tase võiks jääda kõrgemale kesktasemele B2.

Lapsevanemaid iseloomustab Zavatski sõnul samas suur huvi panna laps eestikeelsesse rühma. Sinna on järjekord ja kui mõni koht vabaneb, on tahtjaid palju.

“Tunnis valitseb sõbralik ja abistav meeleolu, kõik saavad rahulikult pühenduda, mõtlemata kas keegi naerab minu vigade üle või et ma ei julge vastata,” kirjeldas koolitusfirma juht Svetlana Šiškina õpetamist Järveotsa lasteaias. “Vigade kaudu me õpime! Meie grupis on ka üks mees – lasteaia treener.”

Mis puudutab C1 taseme keeleeksami andmise üldist statistikat, siis annab see põhjust muret tunda. Näiteks 2022. aasta kolmandas kvartalis sooritas Šiškina sõnul C1 taseme eksami edukalt vaid 25%. Kas see pettumust valmistav tulemus viitab kehvale õpetamisele gümnaasiumides ja täiskasvanute koolituskeskustes või on asi liiga rasketes eksamiülesannetes? See vajaks Šiškina arvates sügavamat analüüsi.

Igal juhul annab venekeelsete õpetajate pühendumus Šiškina kinnitusel lootust, et suur hulk neist annab eksami ära.

“Püüame teha tunnid nii huvitavaks kui võimalik ja kasutame kõiki õppemeetodeid,” sõnas ta. “Õpime sõnu koos väljenditega. Koostame iseseisvalt tekste. Loeme ja kuulame. Kirjutame ja jutustame. Laulame eestikeelseid laule ja püüame aru saada sõnumist. Õpime tundma Eesti kunstnikke, kirjanikke, lauljaid ja näitlejaid. Loeme nende kohta ja jutustame pärast üksteisele.”

Nüüdseks on linnal valmis programm, mille abil loodetakse võimalikult valutult lasteaedades ja algklassides järgmisel õppeaastal eesti keelele üle minna.

Tallinna 2024. aasta eelarvekavas on eestikeelsele õppele ülemineku abiks ette nähtud ümmarguselt 8,8 miljonit. Selle summaga toetatakse õpetajatele vajalikul tasemel eesti keele õpetamist. Aga ka lapsi uue, eestikeelse koolikeskkonnaga kohanemisel. Samamoodi püütakse tööle leida uusi õpetajaid.

LINNAPEA: Eestikeelsele õppele ülemineku programm toetab nii õpetajaid, lapsi kui ka lapsevanemaid

  • “Selle programmi ettevalmistamisega tegelesid eksperdid ja see võttis aega pool aastat,” rääkis linnapea Mihhail Kõlvart, kuidas sündis 8,8 mln eurot maksev toetuskava. Linnapea sõnul on nüüdseks olemas tervikpilt, mida ette võtta, et üleminekut toetada: “Meie programm on selleks, et aidata nii õpetajaid, lapsi kui ka lapsevanemaid.”
  • Probleem number üks on Kõlvarti sõnul õpetajate puudus. “Küsimus on siin laiem ja ei puuduta vaid üleminekut eestikeelsele õppele,” sõnas ta. “Lihtsalt õpetajaid ei jätku ja olemasolevatest paljud ei vasta kutse kvalifikatsioonile. Peame 400-500 õpetajat juurde leidma.”
  • Linnapea sõnul panustatakse siin eesti keele õpetamisele, et hoida olemasolevaid pedagooge. Lisaks käivitatakse eraldi kampaania “Spetsialist kooli”, leidmaks õpetajaid juurde näiteks ka kõrval- või osaajaliseks tööks.
  • Linnapea lisas, et muu hulgas soovitakse luua pikapäeva õppe kontseptsioon. Eraldi suur teema on venekeelsed hariduslike erivajadusega lapsed, kelle puhul riik pole pakkunud, kuidas võiks nendele eestikeelse õppe puhul läheneda. See küsimus ootab veel lahendust. Näiteks üsna keeruline, kui mitte võimatu on viia eestikeelsele õppele last, kes pole eale vastaval tasemel emakeelt omandanud.

Tegevuskava hõlmab lisaks õpetajate koolitamisele nende lisatasusid, aga ka pikapäevakooli

  • 8,8 mln eurost kulub 1,1 mln kooli- ja lasteaiaõpetajate keelerändele. Linn on selles osas juba käivitanud pilootprojekti, kus viis paari eesti- ja venekeelseid koole ja sama hulk lasteaedu omavahel õpetajaid vahetavad. Järgmisest aastast tahetakse seda võimalikult palju laiendada.
  • 1,7 mln eurot kasutatakse õpetajate juurde värbamiseks.
  • Õpetajate motiveerimiseks on kavas tõsta kõikides munitsipaalkoolides klassijuhataja tasu 200 euroni. Praegu on see põhikoolis 130. Ennekõike langeb just klassijuhatajatele suurim koormus seoses õpilaste murede lahendamise ja lapsevanemate nõustamisega. Selleks kulub linnaeelarvest ligi 2,5 miljonit.
  • Neljandate klasside õpilastele kavatsetakse eesti keeles õppimise hõlbustamiseks pakkuda kogupäevakooli. See tähendab, et pärast koolitunde, kella nelja-viieni tegeldaks igasuguste arendavate mängude ja trennidega. Selleks on kavandatud 1,4 mln.
  • Pool miljonit kulutatakse, et luua moodulite abil juurde õpperuume Kuristiku gümnaasiumis, Laagna gümnaasiumis ja ühisgümnaasiumi juurde.
  • Ülejäänud osa 8,8 mln euro suurusest üleminekukulust läheks õppevahenditeks jm väiksemaks abitegevuseks.
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.