"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Kurjad pühad tulekul: Naiste turvakodu aitab vägivallatseva mehe rusikate lõksust pääseda (6)
04. detsember 2023
Tallinna Naiste Tugikeskuse juhataja Vaike Pähn on vägivallaohvrite nõustamisega tegelenud mitmeid aastaid. Foto: Jelena Rudi

“Kui ta oleks mind päriselt löönud, lennanuks ma teise toanurka, õnneks aga läksid lihtalt põsesarn ja huul paiste, kui mees mulle vastu vahtimist andis,” nendib kolme lapse ema Marja. “Ükskord võttis ta mul käest kinni nii tugevalt, et sinikas jäi nädalaks… See kõik hirmutas rohkem, kui tegi füüsilist kahju.” Värske uuringu järgi on lausa 41% naistest elu jooksul paarisuhtes vägivalda kogenud.

Pikad pühad on ukse ees. Paraku mitte kõigi jaoks ei tähenda need täiendavaid puhkehetki endale ja lähedastele, vaid silmitsi seismist süveneva perevägivallaga. Politsei statistika näitab, et pühade eel suureneb lähisuhte vägivallaga seotud pöördumiste arv 40-50%. Näiteks registreeriti 23. detsembrist 2022 kuni selle aasta 2. jaanuarini 121 perevägivallaga seotud politsei väljakutset. Aasta varem oli see number 119. Pühad annavad juba niisamagi vägivaldsetele meestele justkui lisapõhjuse pikalt purjutada ja vabade päevade tõttu rohkem silma all olevate pereliikmetega tüli kiskuda.

Vägivaldse mehe tujusid pidi taluma ka Marja (42). Pikka aega ei mõistnud ta, et tegemist on vägivallaga, kuigi koos oli elatud 15 aastat ning abikaasa halb tuju ja solvavad sõnad naise aadressil olid kestnud pikka aega. Mees nähvas Marjale halvasti juba siis, kui naine paari esimest last ootas. “Olin täiesti šokis ega kujutanud ettegi, kuidas saab rasedale naisele nii julmalt öelda,” mainib Marja. “Aga siis tundus, et on juba hilja – kuhu ma lapsega ikka lähen?”

Vahepeal oli pereelus kõik justkui korras. Kui vanim laps sai kolmeaastaseks, koliti elama mehe lapsepõlvekoju kenas rohelises piirkonnas. “Tõsi küll, juba siis olid mehe sõrmenukkide jäljed seina sees ja ühele uksele auk sisse löödud,” ütleb Marja. Need olid esimesed märgid, mille puhul tal tekkisid kõhklused. Väikest kasvu naine hakkas kartma, mis võib edasi juhtuda. Mees kaalus oma 190 cm pikkuse juures sada kilo. “Kui ta oleks mind päriselt löönud, lennanuks ma teise toanurka, õnneks aga olid mul lihtalt põsesarn ja huul paistes, kui mees mulle vastu vahtimist andis,” nendib naine. “Ühe korra võttis ta mul käest kinni nii tugevalt, et sinikas jäi nädalaks… veel oli juhtum, et ta võttis mul kõrist ja hoidis. See kõik hirmutas rohkem, kui füüsilist kahju tegi.”

Naise iga otsus mehe jaoks kui rünnak

Oma koduse õhkkonna mõjudele hakkas naine esimest korda tõsisemalt mõtlema alles mullu suvel, kui tema vanimal, 12-aastasel lapsel tekkisid tikid. “Olin paanikas, mis hirmus haigus see küll on – kas ajuga midagi või närvidest,” meenutab Marja. Algul oli pojal tikke vähe, siis aga läksid need hullemaks, mispeale suunduti laste EMO-sse. “Seal tehti testid ja kuna füüsilises plaanis oli lapsega kõik okei, saadeti meid vaimse tervise õe juurde,” jätkab Marja. Nõnda hakkasid põhjused välja kooruma. Lastehaigla vaimse tervise õde soovitas pöörduda naiste tugikeskuse poole ja pereteraapiasse ning teavitas ka lastekaitset. Nagu selliste juhtumite puhul tüüpiline, süüdistas mees aga kõiges oma naist, mängides ise kannatajat. “Ta ütles, et mul olla kurjad vaimud sees ja ma piinavat teda vaimselt, tema on ohver ja mina olen paha,” meenutab naine mehe absurdseid väiteid. “Kui ma näiteks matkal ütlesin, et olen väsinud või mul on külm, tõlgendas abikaasa asja nii, et tahan tema plaani nässu keerata. Mehel ei olnud midagi viga, sest meie füüsiline võimekus oli erinev, tema aga võttis seda isiklikult.”

Ta ütles, et mul olla kurjad vaimud sees ja ma piinavat teda vaimselt, tema on ohver ja mina olen paha.

Teise tüüpilise näitena toob Marja välja juhtumi, mil vanem laps kukkus nii pahasti, et murdis käeluu, ning tema arvas, et iseenesestmõistetavalt tuleb haiglasse minna, mees aga tekitas sellest tüli. Leidis, et Marja ajab oma agendat ja tahab kõike kontrollida, mehele nö ära teha, tema otsuseid tühistada ja teda mitte austada. “Ta võis täiesti ootamatutes olukordades tunda, et ma olen tema vastu, mees võttis igat asja minu isikliku vaenuna, mitte objektiivselt,” räägib Marja. “Kord tõstsin keskmist poega rattatooli, et ta lasteaeda viia. Laps ütles, et tal on jalg valus, sest issi lõi teda. Läksin pärast mehega rääkima, tema võttis seepeale välja meie kõige suurema kööginoa, pani selle laua peale, käepidemega minu poole ja ütles: kui ma nii paha isa olen, eks tapa mind siis ära! Sain aru, et temaga ei ole võimalik millestki rääkida ega midagi lahendada, asi läheb käest kohe ära. Kuna aga mul naisena oli väga madal enesehinnang, uskusingi, et kui ma oleksin parem, oleks mees õnnelik.”

Kõik vägivallaliigid korraga

Alles naiste tugikeskusesse helistades taipas Marja, et mehe käitumine pole õige. Terapeut osutas Marja näiteid kuulates kohe: see on vaimne, seksuaalne, majanduslik ja füüsiline vägivald. Tugikeskusest sai Marja emotsionaalset tuge ja praktilist nõu, kuidas ajutiselt tugikeskuse majutuselt edasi linna sotsiaalmajutusüksusse liikuda ja munitsipaalkorterit taotleda. “Ma ei oleks seda kunagi osanud välja mõelda ega isegi aru saada, mis meil kodus tegelikult toimub ja kust läheb piir eluterve paarisuhte ja vaimse vägivalla vahel,” tõdeb naine. Lähedased talle toeks ei olnud, nad ei mõistnud olukorda, pigem süüdistasid naist ennast.

Vahepeal jõudis Marja taas mehe juurde kolida, sest mees hakkas sõbralikult käituma, kodus oli lastele rohkem ruumi ja nende sõbrad lähemal. Viimaks aga jõudis piir kätte – Marja mehele esitati mullu oktoobris süüdistus ühe tuttava vastu toime pandud jõhkras füüsilises vägivallas. “See oli murdepunkt,” tõdeb Marja. “Kolisime lõplikult ema ja lapse turvakoju ning taotlesime kohta sotsiaalmajutusüksusse.” Seal nüüd neljakesi elataksegi, olles ühtlasi munitsipaalkorteri järjekorras.

Naiste tugikeskuse juhataja Vaike Pähn nendib, et majanduskriis muudab suhted paljudes peredes kahtlemata keerulisemaks ja takistab naistel vägivaldsest suhtest lahkumist, sest nad tunnevad hirmu oma edasise toimetuleku pärast. “Meile pöördunud naistel on tihti vähesed teadmised oma õiguste kohta,” lausub Pähn. “Niisiis nõustavad neid tugikeskuse töötajad ja juristid. Vajadusel aitame koostada dokumente ja suhelda kohtuga.”

Iga päev 30 juhtumit

Eesti naiste varjupaikade liidu juhatuse esinaise Eha Reitelmanni sõnul püütakse võimalikult palju juhtumeid koos lastekaitsega korda ajada kohtuväliselt, sest pikk kohtuasi on kulukas ja traumeeriv.
Mullu registreeriti kokku 3244 perevägivalla kuritegu ja 7896 perevägivalla teadet. 79% perevägivalla ohvritest olid naised. Politsei- ja piirivalveameti arendusekspert Martin Kreitsman toob välja, et politsei lahendab iga päev umbes 30 perevägivalla juhtumit – pea iga politseipatrull reageerib oma vahetuse jooksul vähemalt korra sellisele väljakutsele.

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse esinaise Eha Reitelmanni sõnul aitaks perevägivalda ennetada, kui koolinoortele pakutaks turvaliste lähisuhete loomist ja hoidmist õpetavaid koolitusi.
Pilt: Jelena Rudi

Statistikaameti värske suhteuuringu tulemustest selgus, et enim kannatavad inimesed vägivalda just paarisuhetes. Lausa 41% naistest on elu jooksul paarisuhtes vägivalda kogenud. Neist 39% on kogenud vaimset, 13% füüsilist (sh ähvardamist) ja 9% seksuaalset vägivalda. Keskmisest rohkem on vägivalda kogenud noored naised vanuses 18–29 ja kõige vähem vanemas eas (65-74 eluaastat) naised. Sealjuures on meestest elu jooksul paarisuhtevägivalda kogenud 33% vastanutest.

“Juured peituvad ilmselt suuresti selles, kuidas eri põlvkonnad vägivaldset käitumist tajuvad,” järeldab statistikaameti projektijuht Jana Bruns. “See, mida 50-60 aastat tagasi peeti justkui normaalseks, liigitub tänapäeval inimeste teadvuses vägivallaks.”

“Olukord on masendav,” nendib Reitelmann. “Noortel, kes on üles kasvanud peredes, kus vanemate vahel valitseb pidev kodusõda, on suur tõenäosus samasuguseid käitumismustreid oma paarisuhtes korrata.” Tema sõnul aitaks perevägivalda ennetada, kui koolinoortele pakutaks turvaliste lähisuhete loomist ja hoidmist õpetavaid programme ning koolitusi. “Samuti tuleks paarisuhteoskusi arendavad koolitused muuta laiemalt kättesaadavaks kõigile seda soovivatele peredele, sest pragu tegeletakse vaid tagajärgedega – juhtumitega, kus suhted on juba vägivaldsed.”

Millest jääb paaridel puudu turvaliste suhete loomisel ja hoidmisel? “Napib arusaamist, mis on normaalne paarisuhe,” tõdeb kümmekond aastat lähisuhtevägivalla all kannatanud naisi tugikeskustes üle Eesti nõustanud psühhoterapeut Mirjam Püvi. “Kui keskenduda rohkem ennetustööle ja selle edastamisele, mis on eluterve paarisuhe, kukub negatiivsus küljest ära.” Püvi on näinud, et naised ja mehed satuvad vägivalla lõksu seetõttu, et neil napib enese toetamise, selgete piiride seadmise ja sõnastamise oskust, aga ka julgust abi küsida, et ebanormaalsuse ilmumise korral sellest välja murda.

Naised arvavadki, et on kõiges ise süüdi

Lisaks on põlvkondadega kujunenud terve rida vääruskumusi, mida inimesed ei pruugi endale teadvustadagi. Näiteks et laste kasvatamine on vaid naiste pärusmaa või et naine peab kulutama oma raha pere heaks, aga mehe raha on tema hobide jaoks. Ka valitseb väärarvamus, et lastekasvatuses peavad vanemad olema ühte meelt, mis on tingimata mehe meel. “Ema ei julge minna vahele, kui isa lapsi karistab, sest kui naine elab mehe katuse all, kehtib tema õigus,” nendib Püvi. “Olen puutunud kokku koguni juhtumiga, kus mees keelas naisel kaksikuid lapsi rinnaga toita ja naine nuttis koos lastega teises toas.”

Kõige rohkem kannatavad vägivalda paarisuhtes olevad noored naised.

Naistel jagub enda kohta arvamusi, mida domineerivad mehed neile pidavalt sisendavad. “Mul ei ole õigust enda vajadust häälega väljendada, ma olen väärtusetu, olen eikeegi, olen rumal, olen koba, ma ei saa kunagi üksi hakkama, teised peavadki mulle ütlema, mis on õige, mul ei ole inimõigusi,” loetleb Püvi. “Naised ei tule vägivaldse mehe juurest ära ka seetõttu, et usuvad: ma olen ainuke, kes saab abikaasa korda teha ehk päästa ta vägivaldsuse või alkoholi küüsist.”

Lähisuhtevägivald lokkab, kui mõlema poole uskumused ja väärtushinnangud sobivad neurootiliselt kokku. Püvi sõnul aitaks, kui noored enne suhtesse minekut teaksid, kes nad inimesena on, milliseid väärtusi nad kannavad, millesse usuvad, mis on nende anded ja kuidas neid kasutada. “Tähtis on teada: mul on piirid ja vajadused ning ma võin neid väljendada,” lisab Püvi. “Vägivalla all kannatajal puuduvad piirid, tal ei pruugi olla teadlikkust oma väärtuspõhimõtetest, et ta tohib valida ise sõbrad ning lõpetada kõik toksilised suhted, vajadusel isegi veresugulastega.” Seda teadlikkust tuleks Püvi kinnitusel viia nii vanemate kui noorteni.

Kuidas murda vägivallamustreid?

Koolipsühholoog, pereterapeut ja koolitaja Karmen Maikalu usub, et kui täiskasvanute maailmast kaoks vägivald ja kisamine, hakkaksid ka lapsed käituma teistmoodi. Kõige olulisemad on tema sõnul kodused suhted vanematega, ja seda isegi siis, kui vanemad on lahku läinud. “Teiseks on tähtsad suhted kaaslastega koolis ja väljaspool kooli, ning kolmandaks suhted õpetajatega,” ütleb Maikalu.

Paratamatult on kõik, mis toimub laste ja noorte elus, intensiivne peegeldus sellest, mis leiab aset täiskasvanute maailmas. “Lapsi mõjutavad kobarkriisid, täiskasvanute ärevus, tohutult kiire elutempo, sellega seotud pealiskaudsus, distantseerunud peresuhted ning üksildustunne oma pere keskel,” kirjeldab Maikalu. “Ka pereinimesed tunnevad end üksildasena.” Selle asemel, et omavahel rääkida, me vahetame infot ning jagame lapsele käske-keelde: kas sul on õpitud? Pane müts pähe! Tihti ei juleta mõeldagi, kuidas mul päriselt läheb või mida ma tunnen.

Me kõik soovime olla kuuldud, nähtud, mõistetud ja heaks kiidetud, paraku aga on iga viies põhikooli noor kogenud kiusamist. Kogu rahvastikus on 25% täiskasvanutest depressioonis ja igal 20%-l ärevushäire risk. “Noortel (15-25-aastastel) on need näitajad kuni kaks korda kõrgemad,” nendib koolipsühholoog. “Noorte enesetappude arvu poolest oleme maailmas esirinnas. Selle aasta esimeste kuudega tuli lastehaiglasse enesetapukatsega rohkem noori kui kogu eelmise aasta jooksul.”

Mida teha? Karmen Maikalu toob välja kolm punkti. Esmalt on oluline peresuhete toetamine: vanemlikud oskused, paarisuhte oskused ja pereteraapia. Teiseks peaks eluoskusi saama ka koolist. “Vaimse tervise, suhte- ja pereteemad peaksid olema süsteemne osa õppetööst,” rõhutab koolipsühholoog. “Ei piisa ainult suhtlemisõpetusest, vajalik on ka pere kontekst.” Oluline on veel vägivalla mittetolereerimine ühiskonnas, laiem vaade vägivallale ja kiusamisele, silmas pidades ka töökiusamist ning avalikku suhtlemiskultuuri.

Kust saada abi?

  • Kui tunned ohtu, sinu või su laste elu on ohus, helista kohe politseisse hädaabinumbril 112.
  • Ohvriabi ööpäevaringne kriisitelefon 116 006 (välismaalt helistades +372 614 7393).
  • Sotsiaalkindlustusameti ööpäevaringne lasteabitelefon 116111.
  • Ööpäevaringne tasuta tugitelefon vägivalda kogenud naistele 1492.
  • Ööpäevaringne psühhosotsiaalne abi ja vastuvõtt majutusele: MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu, tel 526 4697, www.naisteabi.ee, e-post tallinn@naisteabi.ee
  • Eesti naiste varjupaikade liidu Tallinna naiste tugikeskus, tel 575 70911, www.naisteliin.ee, e-post tallinnanaistetugi@gmail.com
  • Ema ja lapse turvakodu, tel 5347 9001 (24h)
  • Tallina psühholoogiline kriisiabi, tel 6314 300, E,T,K 12-19; N,R 15-19
  • Vägivallast loobumise tasuta tugiliinile 660 6077 saavad helistada nii vägivallast loobujad, nende lähedased kui ka vägivallatsejatega kokku puutuvad spetsialistid. Kõnedele vastatakse tööpäeviti kl 10-16, abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles. Pöördudes saab jääda anonüümseks, kuid kui kõne käigus selgub hädaohuolukord, edastab nõustaja info numbrile 112.
  • Sotsiaalkindlustusameti emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (kl 10-24 emotsionaalse toe nõustajad, kl 16-24 hingehoiu nõustajad).
  • Kui helistada ei ole võimalik või oma murest ei soovi telefoni teel rääkida, leiad abi (ka tekstivestluses) ohvriabi veebilehelt www.palunabi.ee
  • Sotsiaalkindlustusameti lasteabi veebileht, kust saab nõu mh tekstivestluses www.lasteabi.ee
  • Vaimse tervise veebinõustamine: sotsiaalkindlustusameti pakutav tasuta teenus inimestele, kelle igapäevaelu ja toimetulek on häiritud või kelle elus on pingeid ja raskusi. Broneeringud: www.palunabi.ee/vaimne-tervis

Naiste turvakodu võib olla hüppelauaks iseseisvumisel
Abilinnapea Betina Beškina

Vägivallaringist väljumine on valulik ja raske teekond, sest tihti on ohver oma partnerist mitmel moel sõltuv. Seetõttu ongi oluline mõista, et paarisuhtes on vägivalla avaldumisel mitmeid vorme – see võib olla nii füüsiline, psühholoogiline, seksuaalne kui ka majanduslik.

Sellisesse olukorda sattunud naised on tavaliselt kaotanud oma iseseisvuse, neil ei ole enam kuskile minna ja nii jäävad nad kahjuks oma partneri juurde lõksu. Seega võtab see palju julgust, et lõpuks kodust pageda ja näiteks varjupaika minna.

Siinkohal on tegelikult oluline roll ka lähedastel, et eeskätt märgata ja tuge pakkuda, sest üksinda on seda teekonda väga keeruline läbida. Ometigi on see nii oluline, et ohver oma vägivallatsejast eraldatud saaks. Eriti tähtis on see laste puhul, kes peavad kasvama turvalises keskkonnas, seda nii füüsilises kui ka psühholoogilises mõttes.

Tallinnas on ema-lapse turvakodu ning väikelaste turvakodu, samuti naiste kriisikodu, mis tegutseb riigi toel. Turvakodus pakutakse tugiteenuseid, samuti on naistele oluline, et nad saaksid omavahel suhelda: koos võib valmistada toitu ja lapsed saavad omavahel mängida. Ema ja lapse varjupaik on avatud ööpäev läbi, sest sageli juhtub just vastu ööd, et naisel ei ole kuhugi minna, samuti ei ole tal raha. On oluline, et väärkoheldud naine, kes on niigi traumeeritud, saaks minna kohta, kus elamine on väärikas ja igakülgselt toetatud. Kuna see koht võib olla hüppelauaks iseseisvumisel.

Lisaks on Tallinna linnal näiteks ühekordne üüritoetus (900 eurot), sest uue elu ülesehitamine on ka materiaalselt raske. Nii saavad vägivalla all kannatavad naised selle toetuse abil leida omale uue kodu, kus puhtalt lehelt alustada.

Kommentaarid (6)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Pročitajte moje svjedočanstvo o tome kako sam dobio brzi zajam od pouzdane tvrtke. Pozdrav, ja sam gospođica Veronica iz Hrvatske. Bio sam u financijskoj situaciji i trebao sam kupiti kuću. Pokušao sam potražiti zajam od različitih kreditnih tvrtki
24. jaan. 2024 16:51
Pročitajte moje svjedočanstvo o tome kako sam dobio zajam od pouzdane tvrtke. Pozdrav, ja sam Veronica iz Hrvatske. Bio sam u financijskoj situaciji i trebao sam kupiti kuću. Pokušao sam potražiti zajam od različitih kreditnih tvrtki, privatnih i korporativnih, ali nije išlo, a većina banaka mi je odbila kredit. Ali kako bi Bog htio, upoznali su me s privatnim zajmodavcem koji mi je dao zajam od 90,000 eura i danas imam svoju kuću i vlasnik sam tvrtke i trenutno mi je dobro, ako morate ići na tvrtka za osiguranje zajma. bez kolaterala, bez provjere kreditne sposobnosti, samo 3% kamatna stopa i supotpisnik s boljim planovima i rasporedom otplate, kontaktirajte Davidson Albert Loan (davidsonalbertloan@gmail.com). On ne zna da to radim, ali sada sam tako sretna i odlučila sam dati ljudima više informacija o njemu i želim da ga Bog još više blagoslovi. Možete ga kontaktirati putem njegove e-pošte. davidsonalbertloan@gmail.com
nt. , eile õhtul täis , jäägitult ja naisterahvastel on õigus - sest nad on õnnelikud
30. dets. 2023 04:33
Lukja..... A , kes koguaeg meest kinni püüab panna , ei tea isegi oma esimese lapse isa nime ? -Riik soosib selliseid ...... Isegi ei kontrollita kuidas emane saab öelda LOV ära krt. järjekorrast ? Millega te targutajad, naiste kaitsjad - üldse tegelete, ainulot mölapidamatus ja perede lahutamise soodustamine? Ja need siinsed suured loo peategelased ka soosivad sellist baabade käitumist. Mees lihtsalt põgenes minema kodust, sest joogine naine lärmas. Kui on 2-l korral politsei kutsunud , tuleb hiljem kohtus välja - puudub akt ja alko tuvastamine , kõik kaob ära - politsei soosib samuti neid hoorasid ? -------------------- Postimees , online kirjutab artiklis -Kuidas olla õnnelik(30.12.23) .... ja targutajaiks on ennast psühholoogideks nimetavad ja usuvad ka ise , et nad on :) - Tule taevas appi , uued nõiad kasvavad peale. Korrektsiooniõpe ja/ või spordikaplaniks saamine juhuslikult - ei tähenda veel , et mingi alla 30 on psühholoog - irw:) (mida ta teab õnnest). Raha eest korraldavad koolitusi ja loenguid - sellised tuleks riigi süsteemist minema lüüa kõik .
lugeja
6. dets. 2023 18:41
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120251995/ta-viskas-mind-haamriga-kui-olin-neljandat-kuud-rase-aastakumneid-kestnud-johkrus-viis-tuntud-suvasukelduja-tingimisi-vangi
Oda
5. dets. 2023 17:16
Naiste ja meeste peamine erinevus olla selles, et mehed tegevat leiba sitaks ja naised jälle, vastupidi, tegevat sitast saia. Kui mees nüüd oma elukohta saabub, kus ka saiavabrik pesitseb, ja tuvastab, et saia polegi, siis ... läheb jamaks. Kohusetundlikult paneb end täis (aksioom on ju, et mees on joodik, alati) ja hakkab tegema seda, milleks mees on kutsutud ja seatud, leiba sitaks tegema siis. Ja kui leiba (eesõigustatud pool nimetab saiaks) polegi, siis teeb sellest millest parasjagu on. Sedaviisi, ning kus oli siinses pikas süllogismis viga, või kas viga oligi? Ah, et ei tea! Muidugi. Ma ütlen siis kui leiva sitaks tegemisest aega saan.
Soovitus
5. dets. 2023 11:24
Perevägivalla all kannatavatel naistel tasuks ehk mõnd võitluskunsti õppida. Suuri oskusi selles polegi tegelikult vaja omandada, tegelikult piisab juba mõnest võttestki, et selliseid naistepeksjaid taas mõistusele tuua, sest naisi terroriseerivad üldiselt eelkõige tüübid, keda teiste meeste seas pigem tossikestena tuntakse ja kes seetõttu alalise alaväärsuskompleksi all kannatavad ja seda siis kodus kaitsetute pereliikmete peal välja elavad aga kellega toimetulekuks tihti juba isegi sellest piisab, kui kõvema ninaga kingad jalga panna ja siis vägivallatsejale korralik obadus vastu sääreluud virutada ning uskuge mind, vähemalt antud korraks on ta maha rahustatud, kui kohe mitte isegi kauemaks!
hmm
5. dets. 2023 04:29
“Olin täiesti šokis ega kujutanud ettegi, kuidas saab rasedale naisele nii julmalt öelda,” mainib Marja. “Aga siis tundus, et on juba hilja – kuhu ma lapsega ikka lähen?” Raseduse ajal oleks just olnud ideaalne aeg lahkumiseks. Algul turvakodu, siis emapalga ja toimetulekutoetuse abil oma üürikorterisse. Emapalk on vähemalt miiinimumpalk. 1,5 aastat oleks olnud kindlustatud