"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
LISATUD VIDEO. Iilitiivik, digikelts, kõdusti, rohepaplus ... President kuulutas välja parimad uudissõnad (3)
08. detsember 2023
Sõnause võitjad selgunud. Pressifoto

Täna selgusid uudissõnakorje Sõnause parimad sõnad, milleks on asejäse, digikelts, iilitiivik, kõdusti, lamar, põimsus, rohepaplus ja töökaim. Kõige enam uusi vasteid pakuti sellistele rohesõnadele nagu kuivkäimlale, liginullenergiahoonele ja rohepöördele, kuid parimateks nii hindamiskomisjoni silmis kui rahvahääletusel valiti hoopis üldisemad olmesõnad. 

Sõnause pidulikul lõpuüritusel ütles Eesti Vabariigi President Alar Karis, et eesti keel on oluline osa meie kultuurist ja identiteedist: “Keeleuuendused aitavad rikastada keelt ja annavad võimaluse väljendada uusi ideid või vaatenurki meie emakeeles. Uute sõnade nuputamine innustab meid ka loovalt mõtlema ja ennast väljendama.“ 

Eesti Vabariigi President Alar Karis.

Sõnause projektijuhi Ede Schank Tamkivi hinnangul oli seekordne sõnade saak mitmekesine ning uusi sõnu laekus lisaks oodatud rohesõnadele ka muudest eluvaldkondadest. “Paljud sõnameistrid pakkusid vasteid just Sõnause lehel olnud näidissõnadele, kuid nutikamad lahendused tundusid olevat varuks neil, kes pakkusid suupärasemaid sõnu enda isikliku kokkupuute pinnalt mõne nähtusega.”

Sõnausele laekus kokku 3350 uudissõna, millest 605 esitati klasside ja muude kollektiivide poolt. Laekunud sõnade hulgast tõstis hindamiskomisjon esile 57 parima kõla ja keelereeglitega sobivat uudissõna. Need sõnad läksid omakorda rahvahääletusele, kus sel korral üsna tasavägises võitluses jäi peale digikelts, mis sümboliseerib aja jooksul kogunenud digiprügi. “Sama sõna leidlikkust tõstis esile ka komisjon, kuna digiprügist on saanud meie elu kui ka maakoore paratamatu osa, mis võtab väga palju energiat,” ütles Schank Tamkivi. 

Hindamiskomisjoni liikme, EKI koordineerija-terminoloogi Kairi Jansoni sõnul on Sõnaus ehe näide eestlaste loomevõimest ja oskusest oma keele rikkust ära kasutada. “Sel korral oli tore näha ka seda, et mõni osaleja lähenes lausa kogu mõistepesale ning tuletas ühest tüvest sõnu mitme omavahel seotud asja või tegevuse jaoks,” rõõmustas Janson.

Kõige usinama noortekollektiivi tiitli ja võimaluse külastada presidenti tema Kadrioru residentsis pälvis Jüri Gümnaasiumi 10. A klass tänu oma aktiivsele õpetajale Anneli Aasmäe-Penderile, kes edastas Sõnausele kokku tervelt 237 gümnasisti uudissõnad. 

Uudissõnade korje Sõnaus on presidendi kantselei ja Vabamu ühisalgatus, mis toimus juba kolmandat korda ning tänavu toetasid seda ka Euroopa roheline pealinn Tallinn ja Eesti Keele Instituut. Koostöös Tallinna Euroopa rohelise pealinna programmiga keskendus seekordne sõnakorje keskkonna ja rohepöördega seotud sõnadele. 

Sõnause ellukutsujaks oli president Toomas Hendrik Ilves aastal 2010. Võidusõnaks oli siis taristu, mis on tänaseni laialdaselt kasutuses. Viimasest sõnakorjest on käibele läinud sellised sõnad nagu kaugõpe, ruumer ja taibutalgud. 

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

nujaa
11. dets. 2023 06:25
kõdistid ehk keltsavaksikud(it töötajad , kes prügi toodavad , eks ju :)), mõtlesid ja mõtlesid , arvasid äkki - kelts on prügi , ei- kelts on kirs ja teise tähendusega- külmunud kiht
Jah,
9. dets. 2023 07:16
kõigepealt hakake kirjutama eesti keeles - šokolaad jms. , teadku - et on olemas ka arvutis - ž, z, š, õ, ö, ü, ä Solgitakse nimesid, nimetusi.
jaaa
9. dets. 2023 07:11
digikelts- loogikata sõna, sest arvutimaailm kasutab energiat, mis pole külm...., iilitiivik - milleks selline mulin , see tiivik ei tööta ainult iilidega vaid tuulega ja õhuvooluga kõdusti - on olemas sõna kompostija, kompostima, komposter lamar- ? , on sõna põõnaja, vedeleja, põimsus- põimitu , põimija , - võib ju neile lisaks olla rohepaplus - milleks selline liitsõna ? , paplus - on ise tähenduslik , mille kohta öeldakse ja viitav töökaim - misasi see veel on ? sõna on ju olemas ammu? Pigem on see presidendi kantselei värk nüüdseks kui edevuse laadaks kujunenud , seda võib kord 15 aasta jooksul teha . Eesti keeles on kahjuks aetud segamini nüüdseks murded, šläng, võõrsõnad ja tehniline keel ... Näha on meie ametnike, tööliste haritus : saab so aro , mes too raegib sääl , ääääää, äääää ... Puudub intonatsioon ja rõhuasetus. PISA ja pimeduses kiitmine, suurustamine. Kuidas need inimesed uusi sõnu oskavad mõelda, loetud teost ei suudeta analüüsida ja arusaada, millest kirjutati ? Vääää?