"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Väljakutsed hariduses: Eestikeelsele õppele üleminek ja erivajadustega õpilaste toetamine (0)
08. detsember 2023
Kiisupere lasteaed pingutab, et ka väiksematele muukeelsetele lastele arusaadavalt eesti keeles kõike vajalikku õpetada. Foto: Ksenija Kurs

Viie linna haridusjuhid arutasid Tallinnas, kuidas minna üle eestikeelsele ja tõeliselt kaasavale haridusele. Suur mure on lasteaia ja lastehoiu teenuste ühtlustamine.

Lisaks Tallinnale olid kohal haridusjuhid Tartust, Pärnust, Viljandist ja Narvast.

Tallinna hariduskorralduse juhi Krista Keeduse sõnul on juba pikemalt oodatud alushariduse reformi – ometi kaasnevad sellega mitmed tõsised väljakutsed. “Endiselt on probleeme haridusliku erivajadusega laste koordinaatorite leidmisega ning sellega, kuidas nõutavad teenused raha saavad,” lausus ta. “Samas on Tallinn selle reformi puhul teistest teatud mõttes samm ees, kuna oleme juba varem käsitlenud alushariduse õpetajate palkade küsimust kooskõlas kõikide õpetajate töötasudega. Mis puudutab aga tugiteenuseid, siis oleme loomulikult raskes seisus. Meil on suur tugispetsialistide puudus ning seda ei muuda kuidagi ka uus seadus. Seoses eestikeelsele õppele üleminekuga probleem ainult süveneb, kusjuures üleminek toimub juba enne alushariduse reformi. Aga juba järgmisest sügisest peaksid meie lasteaiad eestikeelsele õppele üle minema.”

Samas vaatab linn siiski julgelt tulevikku, olles eestikeelsele õppele üleminekuks mitmeid samme võtnud. Järgmisel aastal on ette mitmesuguste üleminekutegevuste toetuseks ette nähtud 8 miljonit eurot. Olemas on eestikeelsele õppele ülemineku kava ning koolid ja lasteaiad koostavad igaüks oma kava. Suurm mure on siiski õpetajate puudus.

Psühholoogidest ja logopeedidest karjuv puudus

Tallinna tegevusi eestikeelsele õppele üle minekul jälgib huviga ka Narva linn, mille esindajad olid linnade haridusjuhtide kohtumisel esimest korda. “Vajame väga koostööd,” ütles Narva haridusteenistuse juhataja asetäitja haridusalal Irina Tabakova. “Tallinna ülemineku kava on andnud meile mõtteid, kuidas eesti keelele üle minna. Aga kahtlemata on meil palju õpetajaid, kes pärast 1. augustit enam keelenõuetele ei vasta. Loodame siiski samm-sammult lahendusteni jõuda.”

Haridusjuhtide kohtumisel oli kõne all ka haridusliku erivajadustega lastele seadusega ette nähtud toe pakkumine. “Kaasav haridus on inimõigus ning tegelikult ei tohiks selle pakkumine minna kallimaks kui hariduse võimaldamine erikoolis,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg. “Küsimus on selles, kus täpselt ja millisel viisil laps talle ette nähtud haridust saab.”

Suur mure on siingi tugispetsialistide puudus. “Vajame hädasti eestikeelseid logopeede ja psühholooge, aga ka laiemalt eripedagooge,” rääkis Tallinna haridusameti juht Kaarel Rundu. “Kuna selle küsimuse lahendamine on linnale väga tähtis, siis loodi sellest sügisest haridusasutuste juurde ka tugispetsialistide diferentseerimisfond. See annab võimaluse värvata tugispetsialiste nö turu hinnaga.”

Üks suur väljakutse on ka, kuidas ühtlustada omavahel kaks süsteemi: lasteaed ja lapsehoid.

Üks suur väljakutse on ka, kuidas ühtlustada omavahel kaks süsteemi: lasteaed ning lapsehoid. Haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse valdkonnajuhi Maila Rajametsa sõnul on korduvalt juhitud tähelepanu sellele, et tegemist pole võrdsete teenustega. Lasteaias pakutakse haridust õppekava alusel, samas kui lastehoiul pole seni sellist kohustust olnud. Lapsevanemad on pöördunud isegi kohtu poole, et saada just seda teenust, mis neile seadusega ette on nähtud.

Sõimerühmad muutuvad hoiurühmadeks

“Senised lasteaedade sõimerühmad muutuvad hoiurühmadeks ning edaspidi nimetatakse alla kolmeaastastele antavat haridust kõikjal lastehoiuteenuseks. Oluline on, et kõikidele 1,5-3 aastastele lastele tuleb soovi korral pakkuda ka lastehoidu,” mainis Rajamets.

Tulevikus peab alla kolmeaastaste lastega töötavatel inimestel olema ka hoidja kutse ning lastehoidjate keeleoskus küündima vähemalt B2 tasemeni. “Lastehoid peab kindlasti olema eestikeelne,” selgitas Rajamets. Eralastehoidu ei pea omavalitsus kinni maksma – küll aga võib ta seda teha, kui selleks on olemas soov ning raha.

Lapsevanema soovil tuleb 1,5-3-aastasele lapsele kahe kuu jooksul lastehoius kohta pakkuda ja 3-7-aastastele peab omavalitsus pakkuma lasteaiakohta, oluline on ka kodu lähedus.
Reformi soodustamiseks riik kohalikele omavalitsustele praegu lisaraha ette ei näe.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.