"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VARGUSED. Ehitusplatsidelt ja kauplustest viiakse ära järjest rohkem asju (0)
09. detsember 2023
Kuvatõmmis

Viimase kolme kuu jooksul on sissemurdmised äripindadele muutunud pea igapäevaseks. Pätid tegutsevad väga professionaalselt, hiilides mööda kaameratest ja jätmata endast mõnel juhul ühtegi jälge.

Möödunud kuul oli üks sissemurdmine ilma muukimisjälgedeta, mille tulemusena varastati äripinna kassast 200 eurot sularaha ja arvuteid. Objektil olid videokaamerad ning salvestuselt on näha, et isik sisenes peaukse kaudu, ilma seda muukimata ja pärast vargust oli uks lukku pandud. Vaatamata valvesüsteemi olemasolule, polnud see varguse õhtul aktiveeritud.

Teiselt Tallinna objektilt helistas majahaldur ja soovis G4Si patrulli reageerimist, sest nägi enda paigaldatud kaameratest, et tumedates riietes isik murrab sisse esimese korruse fuajees asuvale rendipinnale. Reageerinud patrull andis teada, et välisel vaatlusel on kõik korras. Esimese korruse fuajees sissemurdmise jälgi näha pole. Fuajee uksel samuti murdmisjäljed puudusid ning kahtlaseid isikuid polnud. Hiljem kontaktisik teatas, et toimus sissemurdmine ühe üürniku pinnale. Videost oli näha, et varas viibis rendipinnal vaid 20-30 sekundit. Isik sisenes fuajeesse läbi lukustamata ukse, ronis üle seina kabinetti ning varastas sahtlist sularaha ja laua pealt mobiiltelefoni.

Need kaks näidet pole kahjuks sugugi ainsad. Varaste üheks meelispaigaks on kujunenud ka ehitusplatsid, kus peamiselt murtakse sisse soojakutesse ja varaste saagiks langevad kiiresti realiseeritavad esemed – ehitusmaterjalid, akutööriistad, trellid, saed, laserloodid jms.

Kui kõrvutada kahte viimast aastat, siis varguste arv pole küll märkimisväärselt tõusnud, kuid muutunud on kahjude suurus. G4Si teenindus- ja juhtimiskeskuse direktor Reiko Tääker räägib, et nüüd varastatakse näiteks 4-8 tuhande euroseid jalgrattaid ja kassadest ei viida ära mitte paarsada, vaid paar tuhat eurot. 

On märgata, et ka sissemurdmiste iseloom on pisut muutunud: enam ei murta sisse niivõrd akende kaudu, vaid pigem tõstetakse klaasprofiilidega uksi eest ära – nii ei pruugi sees käimisest ühtegi märki maha jääda. 

“Oleme näinud olukordi, kus uksele on jäetud paber vahele,” avaldab Tääker ühe pättide meetodi. “Kindlasti tuleks õhtul ust lukustades veenduda, et see ikka sajaprotsendiliselt kinni läheb.”

Äripindadele sissemurdmised on sagenenud ajast, mil väljas läks pimedamaks. Tääker märgib, et tõusvat trendi on olnud näha alates septembrist. Pättide huviorbiiti on sattunud näiteks rattapoed, ilusalongid ja elektroonikapoed.

Lisaks võib täheldada varguste kasvu ka toitlustusvaldkonnas. Põhjuseks on õhtul kassasse või seifi jäetav sularaha. “Novembri esimesel nädalal käidi sees kolmes toitlustusasutuses,” meenutab Tääker ja toonitab, et need on vaid G4Si andmed ja juhtumeid võib tegelikult rohkem olla. 

Enamasti toimuvad äripindadele sissemurdmised öösiti. “Kui peale kella kolme tuleb häire, siis teame, et seal on tõsi taga ja tegemist pole valehäirega,” märgib Tääker. 

Sissemurdmised ei ole ainult pealinna mure. Möödunud kuul rünnati ühe öö jooksul kolme Tartu iseteeninduspesulat eesmärgiga mündikassad minema viia. 

Kuna nii mõneski tanklas pole enam öösiti teenindajat kohapeal, on üle Eesti märgata varguskatseid ka erinevate tanklakettide hoonetesse. “Õnneks suuri kahjusid ei ole tekitatud, kuna oleme jõudnud piisavalt kiiresti reageerida,” märgib Tääker. 

Tääker lisab, et viimastel kuudel toimunud vargused pole olnud juhuslikud, vaid pigem planeeritud. “Analüüsides erinevaid sündmuseid, tundub, et tehakse põhjalikku eeltööd. Vaadatakse, mida saab ära viia, mis kell pannakse hoone valvesse, kas tuled põlevad. Selliseid juhuslikke varguseid, lihtsalt narkootikumi doosi jaoks, on vähem,” möönab ta. 

Kinnisvarahaldurina töötav Janek Hintsov ütleb, et äripindadel, mida haldab Newsec, pole viimasel ajal vargusi olnud, kuid katseid tuleb ikka ette. Katsutakse ka büroode uksi, et võimalusel sinna siseneda. “Ka meie büroosse on võõrad sisse astunud, kelle me minema ajasime,” räägib Hintsov ja toonitab, et kindlasti ei tasu büroode uksi lahti hoida. 

Mõni aasta tagasi viis Hintsov Tallinna vanglas läbi uuringu, kus küsis varguste pärast karistatutelt, mille järgi nad objekte valivad. Selgus, et valve all olevale objektile nad naljalt ei lähe. Hintsov lisab, et küllap just kaamerad ja koostöö turvafirmadega ongi põhjus, miks nende hallatavatel objektidel pole viimasel ajal vargusi toimunud.

Tääker kinnitab, et videopilt on varguste puhul äärmiselt oluline. Loomulikult on sama oluline, et seda pilti keegi ka jälgiks ja häiretele reageeriks. Kaamera piltlikult öeldes posti otsast alla ei tule. 

Kuidas kaitsta oma äripinda? 

  • Valgustus. Pätil on valgustatud alal palju ebamugavam tegutseda kui pimedas.
  • Jälgi. Sõrmistikul koodi sisestades tasub jälgida, et keegi teie selja taga, isegi üle tänava vaadates ei saaks aimata, mis kombinatsiooni te sisestate. 
  • Valveteenus. See on kõige efektiivsem meetod oma vara kaitsmiseks. Turvafirmade kaamerate tehisintellekt märkab igat pätti ka pimedas.
  • Igal töötajal oma uksekood. See annab ülevaate, kes tuli hoonesse ja kes sealt väljus. Ka puhastusteenindajal võiks olla eraldi kood. 
  • Uksed kontrolli alla. Näiteks büroode uksi ei tasu lahti hoida. 
  • Valveteenuse regulaarne hooldus. Kui liikumisandurid on mattunud tolmurullide alla, siis ei pruugi neist suurt kasu olla.
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.