"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Turvafirma hoiatab: vargaks võib osutuda ka oma ettevõtte töötaja (0)
10. detsember 2023
Kuvatõmmis/Pilt on illustratiivne

Turvafirma Viking Security kinnitusel näitavad rahvusvahelised uuringud ja ka igapäevane praktika, et üllatavalt paljud töötajad on valmis oma tööandja tagant varastama. Ekspert selgitab, kuidas seda ära hoida

Viking Security mehitatud valve juht Juhan Aia tõi välja, et USA-s läbiviidud uuringute kohaselt on üle 70 protsenti töötajatest vähemalt korra elus tööandjalt midagi varastanud ning ligi 40 protsenti teinud seda vähemalt kaks korda. Umbes 60 protsenti tunnistab, et varastaks veel, kui teaks, et ei jää vahele.

“Kuigi Eestis pole seda laialdaselt eraldi uuritud, siis rahvusvaheliste uuringute järgi tekitavad isegi kuni 90 protsenti varguste kahjust ettevõtte personali liikmed. Ka mõni Eesti kaubandusettevõtja on avalikult nentinud, et umbes 80 protsenti vargustest panevad toime oma töötajad,” lisas Aia.

Viking Security ekspert tõi välja kolm ohumärki, et mõni töötaja on hakanud varastama, ning kolm meetodit sisevarguste riski vähendamiseks. Kui töötajad ei ole vahetunud ega töökorraldus muutunud, aga tööruumid on rohkem sassis ja kaup laoruumis siin-seal laiali, siis see võib viidata, et keegi varastab ning üritab seda segadusega varjata. Samuti ei tohiks tähelepanuta jätta, kui leitakse tooteid kohtadest, kus need olema ei peaks, otsekui peidetuna.

“Sama kehtib igasuguse arvepidamise kohta. Kui sissekanded hakkavad hilinema või varem jälgitav info ei ole enam päev-päevalt kergesti võrreldav, siis võib see viidata sisevargustele,” rääkis Aia. 

Tema sõnul olevat inimesed oma harjumuste orjad. “Seda enam ei tasu tähelepanuta jätta, kui mõne töötaja harjumused äkitselt ja silmatorkavalt selgelt muutuvad: keegi hakkab tööle saabuma või lahkuma oluliselt teisel ajal või miskipärast viibima hoopis teistes tööruumides kui varem,” ütles Aia, lisades, et v argusi ei panda enamasti toime üksinda. “Võiks igaks juhuks olla ka tähelepanelik, kui mõne töötaja tuttav hakkab kummaliselt tihti tema töö juurest läbi astuma.”

Sisevargusele võib viidata mistahes kassa või lao puudujääk, millele ei leidu muud selgitust. “Kas lattu jõudis sama kogus kaupa, mis telliti? Kas kallis toode, mis väidetavalt toodi tagasi ja mille hinna jagu raha on kassast läinud, on ka päriselt lattu jõudnud? Kas väidetavalt kahjustunud ja maha kantud kaup sai ka tegelikult viga? Kelle vahetuste ajal sellised asjad sagedamini juhtuvad?” on Aia sõnul küsimused, mida ettevõtted peaksid enale esitama. 

Aia sõnul võivad sisevarguste märgid ilmneda ka alles raamatupidamises. Näiteks kui tehingute ja külastajate hulk ning sisendhinnad jäävad umbes samaks, aga kasumlikkus poe või kaubagrupi lõikes tuntavalt väheneb, siis tasub kahtlustada süsteemset varastamist.

Aia sõnul tasub meeles pidada ka kõnekäändu, et hunt kodu lähedalt ei murra. “Isegi kui mõni töötaja on põhimõtteliselt valmis varastama, siis kui tema läbisaamine oma juhiga on hea ning talle on loodud võimalus olla oma ametis väärikas ja töö üle uhke, on see psühholoogiliselt märksa raskem,” ütles Aia. “Muidugi mängib rolli ka konkurentsivõimeline palk. Sealjuures vähendab sisevargusi see, kui tasusüsteem on läbipaistev ja õiglane – kui kõik töötajad saavad aru, kuidas palk kujuneb, kuidas saab ausalt rohkem teenida ning kui mõni sarnase töö tegija teenib rohkem, siis miks.”

Kõige paremad eeldused nii sisevarga kui ka võõra pikanäpumehe tabamiseks on Aia sõnul teistel töötajatel. “On igati normaalne ja soovitatav, kui ettevõttes on paigas selge preemiasüsteem varguse ärahoidmise või varga tuvastamise eest. Samuti peavad juhid ise käituma ettevõtte varaga eeskujulikult ja läbipaistvalt. Varjamiste rohkes keskkonnas tekivad vargusemõtted kergemini ning arusaadav ja usaldusest kantud kultuur vähendab riske,” ütles aia, 

Loomulikult tuleb Aia sõnul vältida, et inimesed ennast ohtu seaksid. Võõra varga vastu peaks poes olema niinimetatud paanikanupp ja ühtlasi ka pipragaas käepärases kohas leti all. Sisevarguste puhul võiks juhiseks olla, et tasub silmad lahti hoida ning mistahes kahtluse korral kohe juhile teada anda.

“Töötajatele tasub selgitada, et varas varastab paratamatult ühtlasi kõigi teiste töötajate tagant – kui ettevõttel läheb varguste tõttu kehvemini, pole võimalik näiteks palku tõsta. Samuti on võimalik, et teised tiimi liikmed annavad endast kõik ning oleks põhjust tulemustasuks, ent varga tegevus nullib selle ära,” ütles Aia. 

Kuna ettevõtetest varastamine on Eestis viimase aasta jooksul kasvanud, peaks igal juhul olemas olema videovalve süsteem. See tasuks ühtlasi üles seada nii, et kaamerate vaateväli kataks ka laoruume ja võimalikke punkte, kust saaks kaupa ettevõttest salaja välja viia. Süsteemsete varguste kiirele avastamisele aitab kaasa pigem sage inventuur. Muidugi tuleks vältida, et võimalik sisevaras satub ise inventeerijaks, soovitas Aia. 

Tema sõnul pole midagi ebaeetilist selles, kui töötajaid allkirja vastu ette teavitada, et turvalisuse mõttes toimub ettevõttes aeg-ajalt töölt lahkumisel nö kotikontroll ehk lennujaama turvakontrollile sarnane läbivaatus. Oluline on teha seda ootamatu pistelisusega, et kontrolli ei saaks ette ennustada.

Juhan Aia tõi veel välja, et kõige parem on loomulikult sisevargusi ennetada juba töötajaid valides. “Erinevalt levinud müüdist on avalikest allikatest taustakontrolli tegemine täiesti seaduslik, eeldusel, et järgitakse isikuandmete kaitse nõudeid. Sõltuvalt ametikohale esitatavatest nõuetest on värvatava inimese kohta taustakontrolli tegemine näiteks guugeldades, sotsiaalmeedias ringi vaadates või tema eelmistelt tööandjatelt infot küsides korrektne ja tegelikult elementaarne riskide maandamine,” soovitas Viking Security ekspert. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.