"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO. Kaasav eelarve toob linnaruumi rohelust: botaanikaaed, põõsarinne ja seikluspargid (0)
11. detsember 2023
Kaheksast linnaosast neljas valiti võiduideeks just selline mõte, mis puudutab rohelist elukeskkonda. Foto: Pixabay

Eelmisel nädalal kinnitati Tallinna kaasava eelarve ideed, mis peaksid kogukondadele juurde andma elu ja linnadünaamikat. Sel korral esitati rekordarv ideid, mille taga võib olla saabunud kindlustunne, et võitnud ideed ka päriselt linna poolt ellu viiakse.

„Inimeste jaoks on kõige tähtsam näha, et nende pakutud idee saab linnaruumis ka ellu viidud. Eks see tekitab ka tasapisi usaldust ja soovi veelgi rohkem sõna sekka öelda,“ arvas Tallinna kaasamise projektijuht Lea Vutt.

Kui veidike mälu värskendada, siis tõeline joogiveekraanide buum läks Tallinnas lahti just tänu kaasava eelarve esimesele konkursile, kui kaheksa uut veevõtukohta paigaldati kesklinna terviseradade äärde. Teise kaasava eelarve eest istutati kesklinna erikohtadesse 108 puuistikut. Harku järve äärde rajati aga kogukonnasaunad talisuplejatele. Mõned projektid on osutunud siiski üsna mahukaks ning hakanud seetõttu ka pisut venima. Nii ei ole veel valmis saanud Põhja-Tallinna esimene võiduidee kass Augusti promenaad Kopli tänaval rimi kõrval.

„Praegu on see idee linnavalitsuses laual ja arutame, kuidas sellega edasi minna ja mida annaks teha, et idee saaks ikkagi ellu viidud,“ rääkis Vutt.

Nüüd aga selle aasta ideedest. Tundub, et aina enam läheb inimestele korda see, milline haljastus linnas on ja kui palju seda on. Nimelt kaheksast linnaosast valiti neljas võiduideeks just selline mõte, mis puudutab rohelist elukeskkonda.

Lasnamäe botaanikaaed ja kesklinna põõsarinne

Näiteks lasnamäelased otsustasid sel aastal rajada tühermaale botaanikaaia. Miks seda aga Lasnamäele vaja on, kus rohelust on juba üsna palju?

„Rohelust võib olla palju, aga just see tühermaa siin on jäänud pikalt tühjaks. Oleme siin lastega väga palju jalutanud ja siin on ka kaks lasteaeda kõrvuti. Mõtlesime, et võiks olla mingi ala, kus inimene saab istuda puude alla ja võib-olla ka mingeid viljapuid siia istutada,“ sõnas Lasnamäe võiduidee autor Aljona Zueva.

Ka kesklinna elanikud on väga huvitatud sellest, et elukeskkond oleks rohelisem ja seda juba kolmandat aastat järjest, kui kesklinnas võidab ettepanek just haljastuse suurendamiseks. Seekordse võiduidee autori Liina Kai-Raiveti murekohaks on linnasüdame liiga kõrge müratase, mida aitaks leevendada põõsarinde tekitamine mürarohkete tänavate äärde.

„Kui vaadata mürakaarti, siis kesklinnas leidub väga suure mürahulgaga tänavaid palju. Kesklinnas on ka kõige rohkem koole ja lasteaedu, mis asuvad kõrge müra piirkonnas. Müra ikkagi tekitab stressi ja on teadusuuringud, mis tõestavad, et põõsarinne vähendab just kõige paremini esimese korruse mürataset. Nii esimese korruse elanikud kui ka kõik need inimesed, kes linnaruumi jalakäijana kasutavad, nende olukord võiks olla parem,“ kirjeldas kesklinna võiduidee autor Liina Kai-Raivet.

Rekordarv ideid, kuid väike hääletajate arv

Paljud inimesed tunnevad muret sellepärast, et linnas võiks olla rohkem spordi ja vaba aja veetmise võimalusi. Näiteks Pirital võitis sel aastal idee rajada välijõusaal majandusgümnaasiumi hoovi. Nõmmekad leiavad aga, et Nõmmel võiks olla üks pumptrack’i rada. Haabersti elanikud valisid parimaks ideeks mõtte rajada Kakumäe randa madalseiklusrada ehk võrgupark.

„Iga päev, kui on hea ilm käime siin, kuid oleme aru saanud, et midagi on siin puudu lastele, kus nad võiksid lõbutseda ja joosta. Ja kui tuli võimalus esitada idee, siis mõtlesin, et ei oleks paha, kui siin rannas oleks üks koht, mille pärast siia veel tulla,“ lausus Haabersti võiduidee autor Grigorijs Beskins.

Siiski, kaasava eelarve praeguses mudelis on tekkinud väikesed mõrad. Kui pakutud ideede arv on iga aastaga järjest kasvanud ning saavutanud sel korral ka rekordi, siis hääletajate arv on samas järjest vähenenud. Tuleb tõdeda, et ka ideed hakkavad tasapisi korduma. Lahenduseks on siin Tallinnal välja töötada ehk natuke sobivam mudel.

„Kindlasti tuleb mõelda selle peale, et inimestel oleks rohkem aega pakutud ideedega tutuvuda. Hääletamine tuleb muidu lihtsalt niivõrd ootamatult, et ei ole aega ideid mõtestada. Kaasava eelarve protsess võiks rohkem täita seda eesmärki, miks ta ellu on kutsutud. Et inimesed õpiksid rohkem seda, kuidas ühe omavalitsuse rahastamine ja eelarve koostamine toimub ja millised sammud on vajalikud, et mingisugune objekt linnaruumi sünniks,“ rääkis Tallinna kaasamise projektijuht Lea Vutt.

Nagu ütlevad klassikud – linnad on mõeldud inimestele. Kui see nii juba on, siis on inimeste asi ka öelda, mida nad linnalt ootavad.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.