"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Jõululaatu on peetud nii gildimajades kui ka Kaarli puiestee all tunnelis (0)
22. detsember 2023
Linn seadis ühe esimese tänapäeva moodi pühadeturu üles 1958. aastal Võidu ehk tänasele Vabaduse väljakule. Sealt võis leida paviljone maiustuste, kuusehete ja raamatutega. Foto: arhiiv

Tallinna esimesi jõululaatu korraldasid mitmesugused ühendused abivajajate toetamiseks ning need leidsid aset siseruumides.

Tallinna Raekoja platsi jõuluturg on praegusel kujul üsna noor traditsioon – tänavu pandi see püsti 23. korda. Kuid see ei tähenda, et sellel toredal ettevõtmisel poleks eelkäijaid olnud.

Euroopa jõuluturgude sünnikohaks peetakse Saksamaa linna Nürnbergi, kus seda on peetud ilmselt 16. sajandi keskpaigast, kuigi vanimad kirjalikud tõendid pärinevad juba 1628. aastast. Ei saa välistada, et ka hansaliidu aegse Tallinna käsitöölised pakkusid jõulude eel laias valikus oma toodangut, kuid dokumentaalsed tõendid selle kohta puuduvad. Kindlasti tulid tähtsa talvepüha eel linna kaubitsema ka talupojad ümberkaudsetest küladest, kuid Tallinna põhilaata korraldati vähemalt 18. ja 19. sajandil ikkagi jaanipäeval.

Esimesed jõulutooted, mis umbes 140 aastat tagasi toonastele Tallinna turgudele ilmusid, olid ehk jõulukuused, mille järgi läksid linlased tavaliselt Heinaturule ehk praegusele Vabaduse väljakule.

Heinaturg.
Pilt: Linnamuuseum

Umbes samal ajal, seega eelmise sajandi vahetusel, hakkas sõna “jõuluturg” järk-järgult kohalike elanike igapäevaellu tekkima. Tõsi, see ei tähendanud päris sama mis praegu.

Need laadad olid peamiselt heategevuslikud, mis tähendab, et inimesed ei käinud seal mitte niivõrd kingitusi ostmas, kui abivajajaid aitamas. Toonane laat erines tänapäevasest ka selle poolest, et seda ei peetud väljakul või tänaval kuuse all, vaid kusagil ruumis sees.

“Laupäeval, 11. detsembril kell neli ja pool päeval toimub börsisaalis turg (jõulumüük) naiste varjupaiga ja vaeste heaks,” teatas ajaleht Revalsche Zeitung 1893. aastal. “Sissepääs on vabatahtlik.”

Kümme aastat hiljem teatas väljaanne Uus Aeg, et 21. detsembril saab börsi ruumides – ajaloolises Suurgildis – osta kalendreid, lilli, teed, maiustusi, maitsta jäätist ja osaleda loosis.

Kuulsa kunstnikutee algus

Mõnda aega jätkusid jõuluaegsed heategevuslaadad endistes gildides ka pärast esimese maailmasõja lõppu. Eks harjumus oli suur.

Näiteks 12. detsembril 1920 rentis Mustpeade vennaskonna suure saali jõululaadaks Olgaheimi Pedagoogika Selts, lubades kavas lõbusaid võistlusi ja tantse.

Kunstihoone ehitamisega Vabaduse väljaku põhjaküljele kolisid sellesse majja ka üritused. Ruumid olid nii avaramad kui ka kaasaegsemad, noore Eesti riigi vaimule vastavad.

“Praegune jõuluturg on eriti rikkalik ja pakub häid kingitusi,” kirjutas Uus Eesti 1936. aastal. “Tema uute toodete hulgas on palju praktilisi kaupu, Haapsalu salle, Saaremaa käsitööliste töid ja keraamikat.”

Kolm aastat hiljem oli jõulude eel Kunstide Majas võimalik soetada rahvusmustritega kootud labakindaid ja suusamütse, Rootsi ja Vene kudumeid, aga ka “nukke kõikide maailma rahvaste kostüümis indiaanlastest eestlasteni”.

Natsiokupatsiooni ajal korraldati Tallinnas heategevuslikke jõuluturge edasi, seda tegi Rahva Vastastikuse Abistamise Selts praeguse Kanutiaia noortemaja ruumides. Sõjaaegsetes oludes oli raske rääkida valiku mitmekesisusest: ajakirjandus isegi ei varjanud, et käsitöö peamine eelis oli, et seda valmistati mitte millestki.

Laat Keskturul

Sõjajärgsete väljaannete järgi otsustades oli Tallinna aastalõpu põhisündmus neljakümnendate teisest poolest kuni viiekümnendate lõpuni Keskturu uusaastalaat. “Lisaks olemasolevatele avas Tallinna tööstuskaubandus messil kaks boksi, millest ühes müüb kuuseehteid ja küünlaid, teises majapidamistarbeid ja põllutööriistu,” seisis Harju Elu artiklis.

Ühe ööga kasvas Võidu väljakule terve mets – üle 400 kuuse. Puude vahelt leiavad lapsed maiustustega paviljone, kuuseehteid ja raamatuid.

Ilmselt tehti ENSV ajal ka päris esimene katse korraldada midagi tänapäevaste laatade taolist: nii annab põhjust arvata 1958. aasta detsembri artikkel ajalehes Õhtuleht. “Ühe ööga kasvas Võidu väljakule terve mets – üle 400 kuuse,” kirjutati seal. “Puude vahelt leiavad lapsed maiustustega paviljone, kuuseehteid ja raamatuid. Seekord on peamise kuuse juurde oodata ka näärivanasid.”

Raske öelda, miks pühadeaegsete laatade mõte kuidagi rahvale peale ei läinud: kuuekümnendate teiseks pooleks kadusid lehtedest teated Keskturu uusaastalaadast ja ka kesklinna laadast. Ettevõtmist püüti taaselustada vanalinna talvepäevade vormis. Tõsi, 1986. aasta lõpu pakane tabas nii, et telgid meenetega otsustati püsti panna mitte tänavale, vaid praeguse Kaarli puiestee alla maa-alusesse käiku.

No ja kaheksakümnendate lõpu totaalse defitsiidi tingimustes ei jäänud Tallinnas talvelaatade pidamiseks kuidagi aega…

Esimene nüüdisaegne jõuluturg avati Raekoja platsil 2000. aasta detsembris ja sellest ajast peale on see seal inimesi rõõmustanud.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.