"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO. Tallinn Euroopa roheline pealinn 2023 - mis jääb sõelale? (0)
25. detsember 2023
Kuvatõmmis

Lõppeval aastal olime tunnistajaks pühendumisele, keskkonnahoidlikkusele ja jätkusuutlikkusele. Linna rohelised algatused on olnud tõeliseks eeskujuks, kutsudes meid kõiki loodust hoidma ja nautima linnaruumi tervislikult.

Rohelise pealinna aastal lükkas Tallinn käima üle 60 suurprojekti, mis kõik hakkavad mõjutama siinset elu aastakümnete perspektiivis. Restoranitoitudele keskkonnakriteeriumide loomine, rahvusvaheline Läänemere puhastuskampaania “Save Our Sea”, kaasamiskeskuse avamine, rohelise pealinna rahvakogu ja NEXPO, kus hiilati roheinnovatsiooni säravaimate ideedega on vaid väike tagasivaade lõppevale aastale.

“Roheline pealinn oli mitmekesisust Tallinna linnale juurde toov, linnaniidud, Raekoja platsi suvepark, toidusalud ja palju muud. Need toovad elu meie linna nii loomadele, lindudele kui ka inimestele. See on suurepärane, kuidas loodusel on võluvägi, kuidas ta suudab meid tööstressist ja vaimsest pingest maandada,” ütles Tallinna botaanikaaia vanemaednik Liivi Mäekallas.

Argimuresid aitab maandada ka üks maagiline kogukonnaaiake Tallinna vanalinnas. Olgugi et praegu on rohelus asendunud valge lumevaibaga, siis suvel kasvavad siin ravijõudu omavad taimed.

“Meil on üks maagiline taim, mida isegi Hildegard tutvustas kui ainsat maagilist taime, kellel on taimede hulgas samad omadused nagu kodustatud loomadel, kes inimestega oskavad suhelda. See taim on tõnnike,” ütles Hildegardi kogukonnaaia eestvedaja Aigi Heinonen.

Peale tõnnikese ehk nõianõgese võib aiast leida veel üle 50 taime. 20 taime kohta ilmus Tallinna linna toetusel ka raamat, mida saab suviti sealsamas sirvida. Aia keskne idee on selle sidumine keskajaga ja nime on aed saanud püha Hildegardi, umbes tuhat aastat tagasi elanud saksa nunna järgi.

“Tema oli viimane nunn, kes tohtis kirjutada paavsti eriloal raamatu ravimtaimedest. Tal olid jumalikud ilmutused nende taimede ravitarkuste kohta. Tollel ajal hakkas meditsiin liikuma hariduskeskustesse, kus hoolitseti selle eest, et taimed, mis aitavad nõidadel lendama minna või teadjanaistel abistada teisi naisi, et need taimede teadmised ei leviks väga kiiresti ja kaugele,” ütles Heinonen.

Tänavu sai Hildegardi kogukonnaaia eestvedaja Aigi Heinonen ka aasta linnakodaniku tiitli. Vanalinna elaniku Kadri sõnul on tänu kogukonnaaiale vanalinn taas justkui ellu ärganud ja üldse on elu kogu Tallinnas palju rohelisemaks muutunud. “Esiteks prügiteema läheb järjest paremaks, teiseks meil on siin roheline oaas, kus saame olla, meil on lugemisnurk, on võimalus lastega mängida, veeta aega, õpetada neile, kuidas taimed kasvavad, millised välja näevad, otseselt luua kontakti loodusega olles samal ajal kesklinnas,” ütles vanalinna elanik Kadri Kroon.

“Rohepealinn olla Euroopa riikide tasandil on ühele linnale suur asi. Mulle tundub, et Tallinna linn on võtnud asja südamega, et ei piirdu sellega, mis sel aastal tehtud sai, vaid inimesed, kes projektidega seotud, on aeg-ajalt kokku toodud ja mõeldud, mida me päriselt saame ära teha, kuidas saame hoida, mida oleme loonud selle aasta jooksul. Arvan, et see on kõige võimsam tulemus ühelt kohalikult omavalitsuselt, minna paremini dialoogi oma inimestega linnas ja leida kohti, kus koostöös linnaruumi paremaks teha, et meil kõigil oleks parem elada,” ütles “Teeme ära! Maailmakoristuse” juht Heidi Solba.

Rohepealinna aasta sai mõnes mõttes sümboolselt kokku võetud oktoobris, mil Tallinnas anti pidulikul galal üle Vilniusele roheline pealinn 2025 tiitel. Järgmisel aastal kannab tiitlit aga Valencia.

Tallinna strateegiadirektor Raido Roop: nii linnasüsteemis kui ka inimeste teadlikkuses on toimunud suured muutused

Kas roheline pealinn saavutas kestliku linna, mis tähendab keskkonda, mille puhul on mõeldud Tallinna kõikidele elanikele ehk kuidas meil kõigil oleks mugav, turvaline ja hea siin linnas elada.

Kas Tallinn tegeles siis ökopettega?

Tallinna strateegiadirektor Raido Roop: Rohepealinna raames kindlasti ökopettega keegi ei tegelenud, kellegi eesmärk see ei olnud. Rohepealinna eesmärk oli suurendada teadlikkust.

Kas saavutasite selle?

Suured muutused nii linnasüsteemis kui ka inimeste teadlikkuses on toimunud. Juba me räägime õigete terminoloogiliste sõnadega, juba mõtleme neile teemadele, see on algus, aga siia ei tohi pidama jääda, vaid tuleb hakata päris asju tegema ja ellu viima.

Kas roheline pealinn oli üheaastane projekt?

Rohelise pealinna tiitli kandmise õigus Tallinnal, mis Euroopa Komisjonilt saime, oli üheaastane projekt. Järgmisel aastal on Valencia rohepealinn ja 2025. aastal Vilnius.

Miks on rohepööre nii oluline Tallinna linnale?

Kui öelda üks asi, siis inimese tervis. Kliimamõjud hakkavad ka meie tervisele mõjuma. Jah, me ei ole Madridis või Lissabonis, et hakkame kuumarabandusse suurel hulgal surema, kuigi seda ei saa välistada, kui juulis on kolm nädalat 30 kraadi, seda võib juhtuda, aga müraküsimus, välisõhu küsimus, valingvihm, sellest tingitud üleujutused, see lõpuks hakkab meie tervist ja vara mõjutama ehk me siin pigem peaksime tegelema linnaruumi ümbermõtestamise ja kohanemise teemadega. Rohkem haljastust linnaruumi, inimmõõtmelisem linnaruum, aga põhiline rohepöörde kontekstis on kolmes asjas. Üks on ühistransport, selle elektrifitseerimine, kiiremaks tegemine, et see oleks autoga konkurentsivõimelisem. Teine punkt on energiatõhusus ja kõigi kortermajade renoveerimine aastaks 2050. Kolmas teema on jäätmehooldus ja ringmajandus. Esimene ringmajanduskeskus on töös ja neid tuleb veel.

Tulen korraks tagasi Dubai kliimakonverentsi juurde. Miks Araabia šeigid hoiavad nii kramplikult kinni fossiilkütusest, küsimus on rahas siis ikkagi?

Absoluutselt. Ma olen samal arvamusel. Minul oli esimene kord Emiraatides käia ja kui seal lennukiga maanduda, siis raha lõhna on tunda. Ega nad ei loobu sellest, see on nende põhiline loodusressurss.

Kas seal päikeseparke on? Seal on kogu aeg ju päike.

On küll päikeseparke, aga see eeldaks tohutut tehnoloogiavahetust ja suuri investeeringuid. Ütleme, naftapumpamine on neil veres ja seda nad oskavad ja teevad, sellest nad oma kõrgeid maju, laiu teid ja uhkeid autosid ostavad.

Neil on ainult siis must kuld, et rohelist kulda nad ei näe?

Nüüd on natuke muutuma hakanud, näiteks käisime Saudi Araabia paviljonis Dubai EXPO alal, nemad räägivad näiteks kõrbesse puude istutamisest, aga mis on kahe teraga mõõk. See tundub hea mõte, aga kust tuleb vesi nende kastmiseks, vesi tuleb magestatud mereveest, magestamine on väga kallis ja energiamahukas.

Kas tõite mingi mustri või lahenduse sealt kaasa, mida saaks Tallinnas rakendada?

Pigem ütleks, et oli vastupidi. Meie tutvustasime seda, milles meie head oleme ehk digiriik. Eesti diginarrativ lendas seal väga kõrgelt ja kui me seome selle kokku linnakonteksti, räägime linnade digikaksikust, millega Tallinnas oleme ka heal tasemel, just kuidas prognoosida digikaksikut kasutades, mis hakkab kliimamuutustega juhtuma, tuule suund, päikeseteemad, kuumasaared, vihma korral üleujutusalad, selline andmepõhine modelleerimine, see on see, millega meie saame maailmas läbi lüüa.

Mis riigid maailmas selle poolt olid?

Meil on hea koostöö Austriast Viiniga, Hollandist Rotterdamiga, oleme vaadanud ka Berliini ja põhjanaabrite poole, konkreetsem koostöö on Helsingi ja Lahtiga.

Millised maad toetasid neid konkreetseid rohepöörde plaane?

Pigem Euroopa riigid on selles paadis rohkem. Eks see jõudude vahekord seal Venemaa, Ameerika, Hiina, India, Euroopa Liit ringis tuleb lahendada.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.