„Kui algusaegadel käis loengutel 400-500 inimest, siis praegu umbes 300 eakat inimest, mis nüüdset aega arvestades on samuti väga suur hulk. Et nii palju inimesi käib koos ka pärast koroonaaega ja kriise, näitab, et tegemist on väga vajaliku ettevõtmisega ,“ räägib kolmanda nooruse rahvaülikooli juht, endine Tallinna linnavolikogu esimees Sulev Mäeltsemees juubelihõngulistest ettevõtmistest.

Mustamäel tegutsev populaarne elukestva õppe koht kuivas koroonaaegsete piirangute ajal küll täiesti kokku, kuid sel sügisel on taas igal kuul osalejaid mitusada. Tänavune jõuludeaegne loeng koosnes kolmest osast. Kõigepealt Kaarli kiriku poolt jumalasõna, mille järel loeng teemal „Elu ja nali“ ning ettekandjaks TTÜ emeriitprofessor Rein Mägi. Koosolemise lõpetas muusikalise etteastega laulja Lembit Lepson, kellest rahvas sattus lausa vaimustusse.

Mäeltsemehe sõnul on kolmanda nooruse rahvaülikooli puhul tegemist Eesti vanima rahvaülikooliga. Kuigi Tartu Ülikooli väärikate kool tegutseb laiemalt üle Eesti on see siiski asutatud alles kümmekond aastat tagasi. „Tallinnas hakkasid loengud toimuma juba enam kui 30 aastat tagasi, 1992-1993 hooajal,“ ütles Mäeltsemees, kes veab rahvaülikooli juba seitsmendat aastat.

Paljud rahvaülikooli kuulajad on TTÜ enda vilistlased, keda on kõigist kohal käijatest kokku kaks kolmandikku. Samuti on hulgaliselt Tartu Ülikooli lõpetajaid.

Huvitavad teemad

Teemad, mille kohta loengud toimuvad, räägitakse kuulajatega eelnevalt läbi. Seejärel koostatakse plaan terveks hooajaks, mis kestab nagu tavalises ülikooliski septembrist maikuuni. Loengupäevadeks on vähemalt korra kuus neljapäev või reede ning ühe loengu pikkuseks kuni poolteist tundi, millele järgnevad küsimused ja vastused ning diskussioon. „Kasutame lahkesti eeskätt tehnikaülikooli õppejõude ja ruume,“ lausus Mäeltsemees.

Tund kuni poolteist kestvate loengute põhieesmärk on nõustada kuulajaid tervislike eluviiside (tervisliku toitumise) kui ka eakaid otsesemalt puudutavate sotsiaalmajanduslike (tervishoiu ja sotsiaalabi korraldus jms) ja õiguslike probleemide valdkonnas. Mäeltsemees tõi esile, et loenguid pakutakse ka üldharivatel kultuuri, keskkonnakaitse, ajaloo ning viimasel ajal järjest rohkem eelkõige Ukraina sõjast tulenevalt rahvusvahelise olukorra teemadel.

„Loengute kava koostamisel arvestame nii teemade kui lektorite valikul teie väljendatud soove. See annab kindlust väita, et saame kuulata huvitavaid loenguid ühiskonnas tuntud ja tunnustatud asjatundjatelt (teadlased, poliitikud, ametnikud),“ lisas ta. Toimunud loenguid saab järel vaadata Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu veebiküljel http://www.eakad.ee/uldinfo

Kava aastaks

Järgmise aasta sündmustest tõi Mäeltsemees, kes on ka ise TTÜ emeriitprofessor välja endise lenduri Raivo Kase veebruaris peetava loengu lennundusest läbi piloodi silmade ning märtsis Toronto Ülikooli emeriitprofessori Jüri Kivimägi loengu 80 aastat Tallinna pommitamisest. Aprillis räägib Ida-Tallinna Keskhaigla meditsiinigeneetik Kairit Joost tervisegeneetikast ning kuna maikuu on keskkonnakuu, siis peab TTÜ prorektor Erik Puura ettekande kliimamuutustest ning emeriitprofessor Arvo Iital hea kvaliteediga veest.

Lisaks loengutele korraldatakse rahvaülikoolis laupäeviti inglise keele kursuseid, aga ka õppekäike ja teatrikülastusi. Kuigi eelolevaks hooajaks on juba avaldatud mõningaid ähvardavaid prognoose koroona rindel, mis võib loengute kavas tuua kaasa korrektiive, siis nüüd avaldati taas pärast kahe aastast vaheaega loengute kava kogu õppeaastaks.

Rahvaülikooli edukas ja laiaulatuslik tegevus on olnud võimalik vaid tänu tehnikaülikooli ruumide võimaldamisele ja toele. „Tänu sellele saame arvestada sellega, et ühe euro eest ühe loengu kohta saavad meie kuulajad terve aasta end harida ja täiendada. Suur toetaja on ka Eesti Pensionäride Ühenduse Liit,“ märkis Mäeltsemees.

Elab kuni õpib

Rääkides põhjustest, mis innustab inimesi kohal käima tõi Mäeltsemees lisaks enesetäiendamise vajadusele välja, et neile meeldib ka palju omavahel suhelda. „Mõned on kohal käinud kõik need 30 aastat, nagu näiteks praeguseks juba enam kui 90-aastased Erika Känd ja Erik Heinmaa. Nad löövad aktiivselt kaasa ning esitavad ka alati lisaküsimusi.“

Paljud jäävad ka pärast ettekandeid omavahel kohvikusse teemade üle arutama. Mäeltsemees tõi selle peale välja üldtuntud ütluse, et inimene õpib kuni elab. „Aga võib-olla isegi tabavamalt on rohkem kui sajand tagasi öelnud kirjanik Oscar Wilde, et inimene elab kuni õpib.“

Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu TKNR on juba 1993. aastast aktiivselt tegutsev eakate inimeste vabaharidusliku koolituskeskusena. Aasta-aastalt on loengute populaarsus kasvanud ja õppijate arv tõusnud, küündides 2009. aastal juba kuni 800 registreeritud kuulajani. Kuulajatest on enamus Eesti kõrgkoolide vilistlased, õpetajad, insenerid, arstid, teadlased, kes peavad vajalikuks oma teadmiste täiendamist, et tänapäeva elu ja selle nõuete ning võimalustega kursis olla. Osavõtjad on kogenud, et osalemine TKNR populaarsetel ja mitmekülgsetel loengutel ja seminaridel tõstab nende aktiivsust ja suurendab kodanikutunnet, lülitab neid elukestvasse õppesse, arendab inimeste silmaringi ja initsiatiivi ühiskondlikus elus.