"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Tallinna jõuluturg tõi pool miljonit külastajat, kuluka pandisüsteemi ja abieluettepanekud (0)
12. jaanuar 2024
Suur osa jõuluturu muinasjutulise idülli loomisel on Tallinna keskaegsel vanalinnal. Foto: Jelena Rudi

Tallinna jõuluturg üllatas eripalgelise kultuuriprogrammi, rikkaliku glögivaliku ja uudse pandisüsteemiga. Uhkelt dekoreeritud lavale jagus ka ekstreemsusi – paljajalu viheldi lausa 16 külmakraadiga. Mis on Euroopa ühe parima jõuluturu fenomen ja mis turiste siia tagasi meelitab?

Nii mitmeski mõttes on Tallinna jõuluturg unikaalne: maailma kõige rikkalikum glögivalik, üks suuremaid lavasid ja kindlalt Euroopa mitmekesiseim kultuuriprogramm – tänavu ligi 3000 esinejat. Kuigi täpset külastajate arvu on tasuta turu puhul keeruline mõõta, oli jõuluturu korraldaja sõnul neid tänavu 500 000 ringis.

„Külastajate lemmikud olid jõuluvana maja ja eripalgeline kultuuriprogramm meie uhkelt kaunistatud laval. Kultuuriprogrammist olid eriti suures vaimustuses just turistid,“ märkis Tallinna jõuluturu korraldaja Diana Harusoo.

Küll aga tõdeb Harusoo, et külastajaid oleks ilmselt veelgi rohkem, kui jõuluturg avataks juba nädal varem.

„Skandinaavlastel on mitmeid jõulueelseid pühi, nagu „pikkujoulut“ Soomes ja „julbord“ Rootsis, mida tähistatakse novembri lõpul. Paljud skandinaavlased tulevad juba siis talvist puhkust Tallinna veetma, kuid tänavu ei olnud Tallinnal sel ajal turistidele midagi erilist pakkuda, mistõttu jäi Tallinn skandinaavlaste turismiplaanidest välja,“ tõdes Harusoo.

Ainult lahtiolekuaja pikendamine Harusoo sõnul külastajaid siiski juurde ei too, sest vastupidine näide on tuua jaanuarist. Lepingu järgi peab Tallinna Jõuluturg olema avatud kuni 7. jaanuarini – õigeusukiriku jõuludeni, kuid viimased aastad, kui Vene turiste pole, on näidanud, et jaanuaris turul inimesed enam kuigi palju ei käi. Kauplejatele pole aga ostjateta müügipunkti lahti hoidmine kasulik.

Kulukas pandisüsteem

Tänavusel jõuluturul kehtis uudne pandisüsteem ehk joogi hinnale lisandus kaks eurot pandipakendi raha, mille võis pärast tagasi saada. Tühja topsi sai eraldi kioskis vahetada kas sularaha vastu või kanti pakenditasu pangakontole. Korraldaja sõnul võtsid turistid tänavust pandisüsteemi nagu meil kehtivat korda ega pööranud sellele suuremat tähelepanu ning ka kohalikud suhtusid süsteemi mõistlikult.

Kaheeurose pandilisa tõttu osteti kuumi jooke võrreldes varasemate aastatega vähem.

„Arusaamatust tekitas see, et tagasimaksed pangakaardile tehti 2-5 päeva jooksul – aeg sõltub pangast. Pankadel ei ole veel välja töötatud välkmaksete lahendust tagasimakse puhul,“ tõdes Harusoo.

„Kauplejatele oli rohepööre pandisüsteemis koormav. Kaheeurone hinnalisa, mis sest, et tagastatav, kajastus kassades: kuumi jooke osteti tänavu võrreldes varasemate aastatega vähem. Lisaks tuli kauplejal maksta kinni topsiringlus – kulud topside kogumisele, pesemisele ja pakendamisele,“ märkis Harusoo.

Ka korraldaja silmis on pandisüsteemi näol tegemist väga kuluka uuendusmeetmega, mille kasutuselevõtt oli aeganõudev. Küll aga aitas pandipakendi hind kaasa turuplatsi puhtusele ja kasutatud topse ei visatud suvalisse kohta maha.

Abieluettepanekud ja pakasega vihtlevad järvajaanikad

Nagu varasematel aastatel tehsti ka sel korral Tallinna jõuluturul abieluettepanekuid: üks Jõuluvana majas ja teine aastavahetusel kuuse all.

Erilist furoori tekitasid külastajate seas Järva-Jaani tantsijad sauna-aastale pühendatud kavaga.

„Karastatud järvajaanikad tantsisid ning vihtlesid paljajalu ja palja ülakehaga laval 16 külmakraadiga! See oli kaugematele turistidele tõeline elamus,“ kirjeldas jõuluturu korraldaja.

Jõuluturule omaselt olid kõige populaarsemad tooted soojad joogid ja maiustused. Kõige menukamaks uueks tulijaks osutus Alpaka, kes müüs beebialpakavillast valmistatud salle, mütse, kindaid ja kampsuneid, mida oli hea kingiks kaasa osta.

Esimest korda oli jõuluturul avatud fotomaja ja huvi Inimeste selle vastu oli suur. Nädalavahetustel sai seal poseerida ka kaunite ShiShi jõuluehete taustal.

Kaugematele turistidele oli tõeline elamus näha 16 külmakraadiga laval paljajalu tantsivaid järvajaanikaid.

Üks maailma parimate seast

Briti veebileht Financial Times valis tänavu Tallinna jõuluturu kümne maailma parima sekka. Tunnustuseni on korraldaja sõnul viinud teadlik jõulumuinasjutu miljöö ja atmosfääri loomine.

„Võiksime ju müüa ka hamburgerit ja kebabi, ostjaid oleks kindlasti ja tulu samuti, aga oleme teadlikult hoidnud jõuluturu menüü traditsioonilise ja jõulusena. Pealegi saab nii burgereid kui ka kebabe igal pool mujal üle kogu maailma,“ sõnas Harusoo.

Turu puhul on eriline ka jõuluvana maja, kus esitatakse kingisoove ja loetakse luuletusi, mille eest ka maiustuse lunastada saab. Paljudel jõuluturgudel on jõuluvana vaid maskott, kellega koos saab pildistada ja isegi see teenus on tasuline. Tallinna jõuluturul on jõuluvana maja külastamine tasuta – tuleb vaid järjekorras seista.

Väga suur osa jõulumuinasjutu idülli loomisel on Tallinna keskaegsel vanalinnal. Ka müügikioskite asendiplaan ja jõuluvalgustuse paigutus on hoolega läbi mõeldud, et need moodustaksid mõnusa keskkonna ning jõuluturu üldpilt oleks armas ja soe.

“Kõige suurem eelis lõunapoolsete jõuluturgude ees on meil see, et kui veab, sajab meil jõulukuul lund. Just lumi on see, mis loob õige jõulumeeleolu,” ütles korraldaja.

Raekoja plats ei jää aga jõuluturu lõppedes tühjaks. 12. jaanuaril asub sealsamas pimedust trotsima tulesäras „Võlumets“, mis jääb avatuks kuu lõpuni. Platsile kerkib kuusesalust, metsloomadest ja lumepallidest lummuslik võlumets. Installatsiooni sekka paigutatakse istepingid, kõige keskele jääb uhkelt novembri lõpus platsile püstitatud jõulupuu.

Võlumets on Raekoja platsi ka varasematel aastatel ehtinud ja olnud populaarne igas vanuses külastajate hulgas. Mullu tuli väljapanek energiakriisi valguses ära jätta.

„Tänavu avanes taas võimalus pakkuda inimestele seda ilusat, millega nad on harjunud. Selle pealt ei saa kokku hoida. Esteetilised ja kultuurilised naudingud on väga oluline osa elust ja linnaosa peab tagama, et need oleksid inimestele kättesaadavad,“ rõhutas kesklinna vanem Monika Haukanõmm.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.