"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Staažikas paaripanija: tänapäeva noored peavad ka halloweeni- ja Batmani-teemalisi pulmi (0)
17. jaanuar 2024
Üldiselt kannab pruut pulmas valget kleiti, aga aina rohkem näeme pükskostüüme ja lihtsamaid kleite. Foto: Pixabay

“Tänapäeval peavad noored ka ingli- või Batmani-teemalisi pulmi, saabuvad kohale veoauto või mootorrattaga,” räägib Tallinna perekonnaseisuameti juhataja asetäitja Ingrid Sarevet. “Ennekõike proovitakse teha abiellumise päev meeldejäävaks iseendale, külaliste olemasolu ei ole alati nii tähtis.” Aasta lõpul tunnustas linn Sareveti 35 tubli tööaasta eest perekonnaseisuametis.

Aastavahetuse paiku abiellusid inimesed rohkem kui muidu talveajal – aasta viimasel, lühikesel nädalal sõlmiti kokku 30 abielu. Muidu aga eelistatakse abielluda suvel, siis käib perekonnaseisuametis ühes kuus 300-400 pruutpaari, muul ajal aastas 150-200.

Viimase aja komme on temaatiliste pulmade korraldamine. “Tallinna perekonnaseisuametis on peetud näiteks ingliteemalist pulma või siis on kasutatud halloweeni, James Bondi, Batmani temaatikat,” ütleb Sarevet. “Mõned pulmad on väga põhjalikult läbi mõeldud: kaaskond on ühtses riietuses, väikesed lilleneiud samuti. Pulma tullakse limusiiniga, tuunitud vanaaegse auto, mootorratta või koguni veoautoga. Ennekõike proovitakse abiellumise päev teha meeldejäävaks iseendale, külaliste olemasolu ei ole alati esmatähtis.”

Ka pulmamood on Sareveti sõnul aastatega vabamaks läinud. “Üldiselt kannab pruut pulmas valget kleiti, aga aina rohkem näeme pükskostüüme ja lihtsamaid kleite. Pulmi on peetud ka eri maade rahvariietes,” lisab ta.

“Ei!” jääb registreerimisel ütlemata

Osakonnajuhatajale endale lähevad enim südamesse need tseremooniad, kus osalevad ka pruutpaari lapsed. Sel juhul on pere juba loodud ja pulm oluline sündmus kõigi pereliikmete jaoks. “Kui inimestele läheb tseremoonia hinge ja nad seda ka välja näitavad, on kogu meie asutus rõõmus. Tõeliselt armunud paarid tunneb ära silmavaatest,” nendib Sarevet.

Tundub, et eestlased lasevad ennast ametlikult paari panna alles siis, kui on oma valikus kindlad, või vähemalt ei näita nad oma erimeelsusi välja. Sareveti sõnul pole ta aastakümnete jooksul näinud, et keegi oleks viimasel hetkel “ei” öeldud või et pruutpaar pulmas ümber otsustaks. Küll on juhtunud, et abiellumine lükatakse edasi, näiteks haiguse tõttu, või jäetakse üldse ära.

Enim sõlmiti lõppenud aastal abielusid veebruaris sõbrapäeval, numbrimaagia päevadel 20.03.2023 ja 23.03.2023, aga ka sellistel kuupäevadel nagu 20.07.2023 ja 27.07.2023. Üldiselt registreeriti mullu abielusid tavapärasest veidi vähem. Kui tavaliselt sõlmitakse Tallinna perekonnaseisuametis aastas umbes 2500 abielu, siis eelmisel aastal jäi see arv pisut väiksemaks. Abielude ja lahutuste arv on olnud suhteliselt stabiilne. Sünde saab kirja vähem seetõttu, et sünnitusealiste naiste hulk on langenud.

Ennekõike proovitakse abiellumise päev teha meeldejäävaks iseendale, külaliste olemasolu ei ole alati esmatähtis.

Iga aastaga sõlmivad Tallinna perekonnaseisuametis üha rohkem abielusid välismaa kodanikud. Sareveti sõnul ulatub nende osakaal juba kahekümne protsendini. “Leidub nii selliseid paare, kus üks osapool on eestlane, kui ka neid, kus mõlemad osapooled on välisriigi kodanikud,” selgitab ta.

Perekonnaseisuametis saab tseremooniat läbi viia eesti, vene ja inglise, kuid ka itaalia, kreeka ja hispaania keeles. Sel aastal abiellus Tallinna perekonnaseisuametis välismaalastest  enim Venemaa, Ukraina, Suurbritannia ja Türgi kodanikke. Kaugematest riikidest olid esindatud näiteks Filipiinid, Kolumbia, Indoneesia, Kuuba, Tšiili ja Usbekistan. “Ühes kuus on abiellujaid keskmiselt kahekümnest eri riigist. Nii suur välismaalaste osakaal on just Tallinna perekonnaseisuameti eripära,” mainib Sarevet.

Veidraid nimesid tuleb kontrollida

Välisriikide kodanike paaripanemine Eestis nõuab ametilt veidi suuremat tööd dokumentidega ning teadmisi eri riikide õigusaktidest ja tavadest. Välismaalased peavad siin abiellumiseks esitama lisaks muule abieluvõime tõendi. Tavapäraselt võtab Eestis naine abielludes mehe perekonnanime, kuid kui teine pool on välismaalane, jäetakse vahel nimi ka vahetamata. Välisriigi kodanik peab veenduma, et tema kodumaa aktsepteerib uut perekonnanime, ning et ta saab sinna kohale sõita dokumente vahetama. Eesti kodanik, kes välisriigis abiellub ja nime vahetab, võib seda aga julgelt teha, sest Sareveti sõnul aktsepteerib Eesti teistes riikides välja antud dokumente ja ka nimevalikut.

“Kui inimestele läheb abielutseremoonia hinge ja nad seda ka välja näitavad, on kogu meie asutus rõõmus,” kinnitab Sarevet.
Pilt: Meelis Adamson

Lisaks rõõmsatele sündmustele nagu abielude või laste sündide registreerimine tuleb perekonnaseisu ametnikel paraku tegeleda ka raskemate ülesannetega. “Varem oli meie peal ka surma registreerimine,” mainis Sarevet. “Eriti kurvaks tegi, kui pidi registreerima lapse siitilmast lahkumisi.”

Nüüd on Sareveti igapäevatöös raskemad, aga ka huvitavamad ülesanded need, kus on vaja midagi rohkem uurida ja selgitada. “Kuigi olen töötanud siin nii kaua, tuleb ikka ette küsimusi ja probleeme, millega enne pole kokku puutunud. Maailm on muutunud, peresuhted ja välisriigi kodanike suurem arv on toonud teistsuguseid küsimusi, millega on pidanud tegelema,” ütleb ta. “Näiteks seesama töö välismaalaste dokumentidega. Üha enam soovivad meilt eri teenuseid välisriikide kodanikud, kes esitavad dokumente eesti, vene ja inglise keeles. Uurime näiteks, kas ja millal on dokument jõustunud või kas vanematel ikka on lapse hooldusõigus. Ka lapsele nime andmisel tuleb teada teise riigi õigust ja tava. Nime andmisel võib teha erandi, kui isikul on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või usu tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga. Samas tuleb Ikkagi välja selgitada, kas taotletav nimi ja nimekuju vastab teise riigi õigusele.”

Sarevet on üks kogenumaid ametnikke perekonnaseisuametis ja ta annab vajadusel meeleldi noorematele kolleegidele nõu, kuidas näiteks elanikega suhelda. “Meie töö juures on kindlasti oluline empaatiavõime ja ärakuulamisoskus, sest me tegeleme väga isiklike teemadega,” tõdeb ta. “Inimesi peab armastama!”

Iga viie aasta tagant uus sobivuseksam

Sareveti kinnitusel peavad perekonnaseisu ametnikul olema ka laialdased juriidilised teadmised. Olgu siis perekonnaõiguse, eri seaduste või Euroopa Liidu määruste kohta. “Ja seadused muutuvad kogu aeg. On oluline hoida end nende muudatustega kursis ja käia ajaga kaasas,” lausub ta. “Suure vastutuse tõttu on meil väljaõpe väga pikk. Lisaks on perekonnaseisuamet üks väheseid ameteid linnas, kus ametnikud teevad kutseeksami. Iga viie aasta tagant tehakse uus eksam, mis tähendab, et on lausa kohustuslik kogu aeg oma teadmisi täiendada.”

Oma 35 tööaasta tõttu Sarevet end eriliseks ei pea. “Meil on väga palju staažikaid kolleege, pigem tuleb uusi juurde siis, kui inimesed siirduvad pensionile,” märgib ta. “Viimastel aastatel ongi see nii olnud, ja uued kolleegid on väga tublid! Neil silm särab, nad räägivad, et meil on huvitav ja vaheldusrikas töö.”

Sarevet on sellega nõus, sest kõik päevad on erinevad. “Me teeme muuhulgas ka õigusaktidele muudatusettepanekuid, olen kaasa rääkinud eri ümarlaudades, mis puudutavad laste ärakuulamist ja hooldusõigust,” ütleb ta. “Oleme enda praktikale toetudes arutanud kohtunike ja ministeeriumitega hooldusõiguse teistele inimestele ülemineku õiguslike tagajärgede üle. Varem oli kasutusel termin “vanema õiguste äravõtmine”. Uue seaduse järgi saab hooldusõigust piirata, üle anda või peatada, ning neil on erinevad õiguslikud tagajärjed. Oleme teinud ettepanekud need tagajärjed juhendites välja tuua.”

Laste nime muutmisel tuleb perekonnaseisu ametnikel välja selgitada lapse arvamus või nõusolek ning tema huvi. “Ühel arutelul osalesid ka psühholoogialektor, kohtunik ja siseministeeriumi ametnikud,” meenutab Sarevet. “Arutlesime, et kas lapse ärakuulamine on õigus või kohustus, kuidas lapsega vestlusi läbi viia, kuidas hinnata lapse huvi.”

Inimeste tänu teeb rõõmsaks

Sarevet peab oluliseks, et linn tunnustab oma pikaajalisi töötajaid. “Ma arvan, et iga inimene on meelitatud, kui tema tööd väärtustatakse ja teda märgatakse,” räägib ta. “Minu arust on see linnal väga ilus traditsioon, et väärtustada pikaajalist töötamist. Sellest on palju kasu, kui inimesed tahavadki pikalt töötada, nad on juba mingi taseme ja teadmised saavutanud.”

Asejuhi sõnul on perekonnasisuameti koostöö linnajuhtidega ka muus osas väga hea: “Meie ettepanekul on meile sotsiaal- ja tervishoiuametist tulnud üle näiteks linna sünnitoetused.”

Oluliseks peab Sarevet ka toetavaid ja rõõmsameelseid töökaaslasi ja võimalust linlastele kasulik olla. “Meie igapäevatöö on tore, saame inimesi aidata ja nõustada, vastutasuks on inimeste siiras tänu,” märgib ta.

35 aasta jooksul on töö kolinud üha rohkem internetti. “Kui ma tööd alustasin, siis täideti käsitsi kaks aktieksemplari. Nüüd esitatakse avaldusi turvalises veebikeskkonnas ja ametnikud kinnitavad selle ka digiallkirjaga,” selgitab Sarevet. “Lisandub ka e-teenuseid ja kõik see muudab töö olemust.”

Lõppenud aastal sündisid ka nelikud

  • Tallinna perekonnaseisuametis sõlmiti eelmisel aastal 2384 abielu, vanim peigmees oli 87- ja vanim pruut 79-aastane.
  • Abielludes võttis 1667 naist mehe perekonnanime, 56 meest tegi otsuse naise perekonnanime kasuks.
  • Abielulahutusi registreeriti eelmisel aastal 1018 ehk 9 lahutust vähem kui 2022.
  • Välisriigi kodanikud moodustasid ühes kuus keskmiselt 19% abiellujaist, aasta jooksul abiellus kokku 924 välisriigi kodanikku 67 riigist. Enim oli abiellujaid Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Suurbritanniast ja Türgist. Kaugematest riikidest on esindatud Vietnam, Brasiilia, Taiwan, Kamerun ja Kuuba.
  • Populaarseimad kuud abiellumiseks olid juuli ja august, mil sõlmiti kokku üle 600 abielu.
  • Sünde registreeriti 3609, nende hulgas 48 paari kaksikuid ja ühed nelikud.
  • Populaarseimad tüdrukute nimed olid möödunud aastal Sofia, Eva, Olivia, Emilia, Alisa, Mia, Amelia, Emily, Anna ja Nicole, populaarseimad poiste nimed aga Mark, David, Miron, Daniel, Martin, Aaron, Daniil, Timur, Artur, Lev ja Matvei.

Sarevet sai perekonnaseisuametisse tööle tänu parimatele hinnetele

  • Ingrid Sarevet õppisi majanduskoolis õigusteadust. Kooli ja perekonnaseisuameti koostöö raames võttis amet ühe õpilase endale tööle – ja selleks õnnelikuks osutus Sarevet. Amet tegi valiku õppeedukuse alusel, sest soovijaid oli teisigi. Perekonnaseisuametil oli hea kuvand ning töö tundus põnev.
  • Perekonnaseisuametil on Tallinnas olnud kolm osakonda ning Sarevet on töötanud neis kõigis. 1988. aastal alustas ta tööd Nõmme osakonnas vaneminspektorina, siis töötas Mustamäe osakonnas ja alates 2000. aastast Õnnepalees. Juhataja asetäitja on 2016. aastast.
  • Vahepeal töötas Sarevet ka mujal ja oli viis aastat kahe lapsega kodus. Siiski meeldib talle töö perekonnaseisuametis kõige rohkem.
  • Üle kümne aasta osales Sarevet isikunimekomisjoni töös, lisaks on ta täiendanud oma õigusalaseid teadmisi TÜ magistriõppes.
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.