"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
KINDLUSTUNNE LÄHEDASTELE: Üha enam eakaid kukub ohtlikult kodus, liikumisandur aitab hullema ära hoida (1)
22. jaanuar 2024
Õismäelanna Elve kodust liikumismustrit valvab andur esikuseinal peaaegu aastapäevad. Foto: Ilja Matusihis

“Päästjad tõusid tõstukiga neljanda korruse rõdule ja nägid läbi rõduakna meest tugitoolis istumas, pea rinnale vajunud. Mehel oli tugev vingumürgitus. Gaasipliidi leegid põlesid täiega ja gaasihais tahtis hinge matta. Õnneks ei olnud pliidi peal toitu,” rääkis Viking Security AS teenindus- ja juhtimiskeskuse juht Triin Loit. Igal aastal sagenevad juhtumid, kus eakad on kodus kukkunud ega saa enam püsti. Selliseid juhtumeid aitab ära hoida liikumisandur, mis häda korral saadab signaali turvafirmale.

2021. ja 2022. aastal vajas kukkumise tõttu abi Tallinnas 170 eakat, mullu oli neid 202. Juba teist aastat on eakatel ja erivajadusega pealinna elanikel võimalik oma koju seina peale saada liikumisandur, mis kogub andmeid igapäevase toimetamise kohta ruumides ning edastab liikumatuse ja temperatuuri muutuse häire turvafirmale Viking Security. Linlastel, kes seda vajavad, on võimalik saada koduandur endale tasuta.

“Olen oma eluga rahul ja hoitud,” tõdeb õismäelane Elve Erapart (81), kelle kodust liikumismustrit valvab andur esikuseinal peaaegu aastapäevad. Pärast abikaasa lahkumist elab proua üksi.

“Algul tundsin end harjumatult, aga nüüd ei ole viga – vanainimene tahab ikka omaette olla,” ütleb ta.
Üksi elama jäi proua kolme aasta eest, mil tema toona 79-aastane kaasa viidi Iru hooldekodusse. Elve ise tunneb end hästi, ainukeseks mureks mäluhäired, mis tekkisid pärast 2021. aastal põetud koroonaviirust. “Aga olen tänu ravimitele tasapisi kosunud,” kinnitab memm.

Kuni vanaema sööb ja oma rohtusid võtab, suudab ta üksinda ilusasti toimetada, leiab Elve tütretütar Maarja. “Kui viletsamaks jääb, võtan enda pere juurde elama,” kinnitab ta. Koduanduri teenust taotles linnaosalt Maarja.

“Kuna mul on oma kahe väiksema lapsega palju tegemist, ei jõua ma vanaemale helistada igal hommikul, lõunal ja õhtul,” nendib Maarja. “Mõnikord on vanaema pannud telefoni kogemata hääletu peale või hoopis välja lülitanud. Võtab aega, kui mina tema juurde jõuan, aga koduanduriga on kindlustunne, et kui on vaja reageerida, jõuavad nemad kiiremini kohale. Nii on endal ka süda rahul.”

Kordi, mil turvafirma Maarjale helistab, on ette tulnud, aga Elve ütleb lapselapsele hommikul alati ette, kui ta mitmeks tunniks näiteks oma õe juurde läheb. “Siis ma juba tean, et Viking Security’lt tuleb kõne, ning kinnitan neile, et vanaema on kodunt väljas.”

Elve ümber on neli põlvkonda: kolm last, viis lapselast ning üheksa lapselapselast. «Ma ikka mõtlen, et Maarjal on 19aastane tütar ja 16aastane poeg – äkki näen ka viienda põlve veel ära!» naerab ta.
Pilt: Ilja Matusihis

Emotsionaalsed päästmised

Elve elab igati aktiivset elu. “Kuna mu õde elab oma perega siinsamas lähedal ja vend Kuusalus, saame kord kuus õe juures kokku, teeme süüa ja räägime juttu,” kirjeldab proua oma tegemisi. “Kaks korda nädalas käin Haabersti päevakeskuses võimlemas ja kaks korda kuus Nõmmel lauluklubis. Sinna on väga mugav sõita – kaks bussiliini viivad otse kohale! Et olen eluaeg sporti teinud, käin juba vähemalt 6-7 aastat lähedal asuvas päevakeskuses võimlemas. Kui olen vahepeal paar tundi ära, on hoopis teine tunne üksi kodus olla!”

Tallinnas on koduanduri teenusele määratud ligi 500 inimest. Elve juurde pole Viking Security patrullil olnud põhjust kiirustada, küll aga tuleb turvafirmal teha koduandurit kasutavate pealinlaste koju 20-30 visiiti kuus. “Kui inimene mõnel päeval ei ole tavapäraselt liikunud, saab meie juhtimiskeskus liikumatuse häire,” lausub Viking Security AS teenindus- ja juhtimiskeskuse juht Triin Loit. “Seejärel me helistame sellele inimesele. Kui teda kätte ei saa, teeme umbes viieminutilise pausi ja proovime uuesti. Kui ka siis ei õnnestu tabada, asutakse järjest läbi helistama turvafirmale antud lähedaste kontakte.”

Juhul kui ükski eelpool kirjeldatud variantidest tulemust ei anna või kui eaka lähedane ei saa ise kohale minna, suunduvad kaks patrulli vaatama, mis võib olla juhtunud. Selle tarvis on turvafirmal kõikide klientide koduvõtmed. Ka siis ei minda varuvõtmega kohe uksest sisse, et eakat mitte ära ehmatada, juhul kui temaga on kõik korras ja ta elab oma tavapärast elu.

“Me koputame, ja kui ka selle peale vastust ei tule, alles siis läheme võtmega sisse,” selgitab Loit. Temagi on mitmeid kordi patrulliga kaasa sõitnud ning tõdeb, et pahatihti satutakse vägagi õnnetute juhtumite keskele. Mõnikord kujuneb sõit emotsionaalseks isegi suurele mehemürakale.

Aina rohkem abivajajaid

“Ühe Mustamäel elava vanahärra kodust tuli samuti liikumatuse häire,” meenutab Loit. “Kontaktisik ütles, et ta pole mehega lähipäevil suhelnud, ja me sõitsime kohale, sest lähedane elas linnast väljas.” Ukse taga võis kuulda, et telekas mängib kõvasti. Turvatöötajate võtmega ust lahti keerata ei õnnestunud, sest vana tüüpi Vasara lukul oli teine võti seespool ees. Võis kuulda ka telefoni helinat, millele keegi ei vastanud. “Helistasin päästeametisse, et nad aitaksid sisse saada, sest meil see kuidagi ei õnnestunud,” räägib Loit.

“Päästjad tõusid tõstukiga neljanda korruse rõdule ja nägid läbi rõduakna meest tugitoolis istumas, pea rinnale vajunud.” Kiirabi tegutses ülikiirelt, mehele pandi hapnikumask ja viidi ära. “Tal oli tugev vingumürgitus – toas võis temperatuur olla 30-40 kraadi, aga väikeses köögis lõi vastu saunalava kuumus,” räägib Loit. “Gaasipliidi leegid põlesid täiega ja gaasihais tahtis hinge matta. Õnneks ei olnud pliidi peal toitu.”

Vanahärra jäi ellu, tegutses oma kodus üksi edasi ning lähedastega hoiti ühendust. “Olime pärast nagu pereliikmed – omaksed olid nii tänulikud, et me ta päästsime,” tõdeb Loit. “Tuli välja, et mehel oligi komme tuba gaasipliidi abil kütta, see pidi olema Mustamäe eakate levinud komme. Kui vanemas eas veri enam hästi ringi ei käi, tundub korteris jahe, ja siis nad kütavadki tuba gaasipliidiga.”

Isegi kui mõned lood on kurvad, jääb Loidi sõnul kõlama siiski positiivne – koduandur tähendab ju ennekõike eakate aitamist. “Enamasti nad kukuvad ega saa püsti, olgu põhjuseks kitsas tualettruum või vannituba, suur kaalunumber või jõuetus, mis on tekkinud vanuse või mõne haiguse tõttu,” tõdeb ta.

“Näiteks lõppenud aasta viimastel päevadel said päästjad kutse Põhja-Tallinnasse Kolde puiestee kortermajja, kus 77-aastane mees oli korteris kukkunud taburetilt põrandale,” lausus Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuht Siim Palu. “Enne jõule saime aga teate, et Kristiines Kotka tänava kortermajas on 84-aastane naine korteris põrandale kukkunud. Naine oli küll teadvusel, ent kohapealsed kiirabiarstid vajasid päästjate abi, et kannatanu kiirabiautosse transportida.”

Õnneks on selgelt vähemuses sündmused, kus päästjad peavad kukkunud inimeseni jõudmiseks murdma maha ukse või sisenema läbi akna – enamjaolt käivad päästjad abis kiirabil, et kodus kukkunud inimest kiirabiautosse tõsta.

“Tallinnas elab 70-aastaseid inimesi umbes 17 000, 80-aastaseid umbes 13 000, 90-aastaseid 2000 ja vanemaid kui saja-aastaseid 30,” lausub Koduanduri teenuse asutaja Tarmo Pruuli. “Kui arvestada, et koostöös Viking Security’ga pakub Koduandur Tallinnas tasuta sotsiaalvalveteenust umbes poolele tuhandele linlasele, teeb päästeameti statistika kodus hätta sattunud inimestest nukraks,” nendib Pruuli. “Meie abi tundub olevat vaid väikese hulga inimeste privileeg, mis ometi ei peaks nii olema – suure tõenäosusega oleks paljudel eakatel võimalus samuti koduseinale liikumisandur saada, linn ei ole seda kuidagi piiranud.”

Pruuli tunnustab just pealinna panust, sest paljudes omavalitsustes ei ole tegemist tasuta teenusega. Nii Pruuli kui ka Loit kummutavad valearusaamu ning hirme, mis kohati tunduvad veel Koduanduri teenuse ümber levivat. Nii kipuvad eakad teinekord olema üksjagu umbusklikud ja põikpäised.

“Teinekord eakad kahtlustavad, et liikumisanduri kaudu keegi jälgib neid,” jätkab Loit. “Siis vastatakse meie kõnele: kas te ei näe, et ma olen köögis ja joon kohvi, miks te mulle helistate? Mina omakorda selgitan: meil ei ole kaameraid, me näeme vaid seda, kas te olete liikunud või mitte.”

Kardetakse sedagi, et pärast koduanduri paigaldamist asuvad võõrad eakat vaatlema ja tulevad siis tema korterisse vargile. Samuti kahtlustatakse, et oma lapsed on pannud anduri neid jälgima. “Jagub selliseid, kes rebivad liikumisanduri seina pealt maha,” lisab Loit. “Olen saanud pahandada, et andur piiksub ja filmib. Kui teenus alles algas, leidus neidki, kes pöördusid jutuga: teate, mul on nüüd pea nii valutama hakanud… ma olen täiesti haigeks jäänud selle anduri pärast ja see kõik algas täpselt sellest päevast, mil seade siia pandi!”

Tähelepandamatu nagu lüliti seinal

Tarmo Pruuli kordab üle koduanduri tööpõhimõtte: “Tegemist on väikese karbikesega, mis paigaldatakse seina peale. See näeb välja nagu lüliti, aga tema ülesanne on – nagu õuelambil – süttida siis, kui inimene temast mööda läheb.” Niisiis, nagu õuelamp möödaminnes süttib ja tekib valgus, on ka koduanduri “karbikese” ülesanne kõik temast mööda minemised registreerida. Kui andur registreerib inimese liikumisharjumuse enda kodus, saab nende andmete järgi ehk ebaregulaarsuste abil tuvastada inimese hättasattumist.

Nii vähendab Koduandur ka Tallinna kiirabi ja häirekeskuse koormust. Mullu aitasid Viking Security turvatöötajad umbes 250 inimest nende kodudes.

Koduanduris sisaldub lisaks liikumisandurile ka temperatuuriandur. “Viimane on iseäranis oluline piirkondades, kus kiirabi kättesaadavus on halb ja eakad elavad üksinda kütmata majades,” mainib Pruuli. “On olnud olukordi, kus inimene ei tunneta enam, et tal on külm, ning võib oma terviseseisundist tulenevalt alajahtuda.”

“Kodunupp võimaldab hätta sattumise korral kiiresti ja lihtsalt abi kutsuda,” selgitab Tarmo Pruuli.
Pilt: Mats Õun


Võimalik ka heli salvestada

Klientide turvalisuse suurendamiseks on välja arendatud ka kodunupp, mis registreerib inimese üldist aktiivsust ja seadme kandmist, kasutades selleks sammude lugemise ja temperatuuri sensorit. “Kodunupp võimaldab hätta sattumise korral kiiresti ja lihtsalt abi kutsuda,” selgitab Pruuli. Õnnetuse tagajärjel võib juhtuda, et inimene pole võimeline ise nuppu vajutama, kuid häirenupp tunneb, kui liikumine puudub ning kutsub ise abi ka siis, kui nupuvajutust toimunud pole.

Kodunuppu võib kasutada nii toas kui õues, see toimib iseseisvalt ja saadab regulaarselt ka kandja kohta olulisi andmeid, näiteks seda, kas seadeldis on ikka käe peal. Pruuli sõnul on oluline seegi, et nupu laadimine on lihtne – inimene paneb selle lihtsalt laadimisaluse peale ning seade laeb ennast ise paari tunniga täis, pidades siis vastu vähemalt kuu aega ilma täiendava laadimiseta. “Juhul kui nupp tühjaks saab, tuleb selle kohta teade ka Viking Security’le, ja kliendile tuletatakse meelde, et nüüd tuleks nupp laadima sättida,” lisab Pruuli. “Seadeldis võimaldab veel saata 9-sekundilise heliklipi ehk nupuvajutuse järel me kuuleme, kas ja mida inimene ütleb, ning saame täiendavat infot.”

Nuputeenuse kliente on pealinnas juba sadakond. Kui tegemist on linna Koduanduri sotsiaalvalveteenuse kliendiga, tuleb kuus juurde maksta 19,90 eurot kuus. “Kui Koduanduri teenust ei ole määratud, on kodunupu kuutasu 49 eurot,” täpsustab Pruuli.

Kodunuppu võivad kasutada ka perevägivalla ohvrid

Omal kulul võib kodunupu tellida ka mitteeakas – et seda oleks võimalik laiemalt kasutada, oligi nupu väljatöötamisel üks põhimõtteid. “Näiteks võivad häirenuppu tellida ka lähisuhtevägivalla all kannatajad,” toob Pruuli välja. “Antud juhtumite puhul on oluline just nupu helisalvestamise funktsioon.” Koduanduri loojad on politseiga suhelnud, et uurida, kuidas saaksid korrakaitsjad neid fakte tõendusmaterjalina kasutada. “Kui kellegi kõnet on nupuvajutusega salvestatud, võiks see olla ka tõendusmaterjal,” mainib Pruuli. Sihtrühmaks on ka erivajadustega inimesed – appi kiirustatakse neilegi, kes näiteks kukub ratastoolist maha, ei saa iseseisvalt püsti ega pääse telefoni ligi.

Koduandur pakub oma teenust lisaks pealinnale veel Haapsalus, Häädemeestel, Jõhvis, Viimsis, Räpinas, Narva-Jõesuus, Jõgeval, Kehtnas, Jõelähtmel, Raplas, Toilas, Pärnus, Sauel, Türil, Kastres, Rõuges, Viljandis ja Toris, ning vähemal või suuremal määral toetatakse anduri kasutamist rahaliselt ka neis omavalitsustes.

Linn annab anduri jaoks vajaliku tasu

Abilinnapea Betina Beškina sõnul on eelmise aasta algusest on Tallinnas sotsiaalvalveteenuse näol kasutusel koduandur. Sotsiaalteenust ei paku linn ise, vaid hanke korras võitnud teenusepakkuja. Teenuse eesmärk on suurendada kodus üksi elava eaka või täisealise erivajadusega inimese ja tema pereliikmete turvatunnet, pikendada nende oma kodus elamise aega ning tagada abi jõudmine abi vajava inimeseni. Praegu kasutab sotsiaalvalveteenust linnas 416 inimest.

“Teenuse saamiseks tuleb pöörduda elukohajärgse linnaosavalitsuse poole ja täita taotlus, seejärel hindab sotsiaaltöötaja inimese abivajadust ja teeb kodukülastuse. Kui sotsiaalhoolekande osakond on kogu infot arvestades jõudnud otsusele, et sotsiaalvalveteenus katab inimese abivajaduse, on tal õigus saada linna rahastusel teenust tasuta,” märkis Beškina.

Kuidas kukkumist vältida?

  • Eemalda või kinnita lahtised vaibad ja katted kodus.
  • Varusta kõik trepid käsipuuga.
  • Eemalda või kinnita ebastabiilsed (logisevad või katkised) mööbliesemed.
  • Hoia liikumisteed vabad.
  • Kasuta öösel liikudes valgust, võimalusel automaatset valgustust.
  • Aseta enim kasutatavad esemed käepärasele kõrgusele.
  • Kasuta vannitoas vajadusel käepidemeid, dušiistet ja kõrgendatud tualetipotti.
  • Vajadusel vaheta välja vann.
  • Väldi kodus rippuvaid kangaid.
  • Lase välja vahetada või karestada libedad põrandapinnad.
  • Kanna libisemiskindlaid kummitallaga või -nuppudega susse või sokke.
  • Hoia füüsilist toonust – liigu ja võimle.
  • Käi regulaarselt tervisekontrollis.
  • Raskete ja ronimist nõudvate majapidamistööde puhul palu abi.
  • Riietu istudes.
  • Püsti ja istesse tõuse rahulikult ja aeglaselt.
  • Võta korrektselt arsti määratud ravimeid; vajadusel kasuta automaatset ravimidosaatorit.
    Allikas: Päästeamet

Kes ja kuidas saab anduri endale koju?

  • Sotsiaalvalveteenust osutatakse inimesele, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn. Koduanduri saamiseks tuleb pöörduda elukohajärgse linnaosavalitsuse sotsiaalosakonna poole ja täita taotlus. Seejärel teeb sotsiaaltöötaja kodukülastuse ja hindab inimese abivajadust. Kui sotsiaalvalveteenus katab inimese abivajaduse, on tal õigustus saada linna rahastusel teenust tasuta. Täiendavatele küsimustele vastab linna sotsiaal- ja tervishoiuametist Kätlin Uuemäe, tel 645 7811, e-post: sotsiaalvalveteenus@tallinnlv.ee
  • Lisainfo koduanduri kohta: www.koduandur.ee, Koduandur OÜ, tel 5341 4885, e-post: tarmo@koduandur.ee
  • Viking Security ööpäevaringne juhtimiskeskus tel 603 1559.
Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Greta
24. jaan. 2024 18:22
See Koduandur on mõnikord kahe otsaga asi ja täit kindlust ei anna. Toon näite: minu emal oli koduandur. Juhtus aga nii, et ta kukkus, tuli kutsuda kiirabi ja sõit läks haiglasse. Kolm päeva hiljem helistati mulle Koduandurist, et mingit liikumist korteris ei tuvastata ja kas kõik on ikka korras. Kui nende reageering ongi tavapäraselt sellise viivitusega (kui omaksed mitu korda päevas vaatamas ei käiks), siis kasu neist eriti ei tõuse. Kordi tõhusam oli tal varem olnud häirenupp käe peal, aga see muudeti tasuliseks.