"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Tallinna lumelinnade rajamisel mängisid Kukerpillid ja neid näidati üleliidulises uudistesaates "Vremja" (0)
24. jaanuar 2024
Tallinna esimene lumelinn Kadriorus. Foto ajalehest Harju Elu, veebruar 1977.

Pelgulinna lapsi rõõmustas lumest elevant nii palju, et kevadel loodi see taas vineerist kujuna.

Vabaduse väljakule kerkis möödunud nädalal lumelinn. Kui kaua neid aga on Tallinna loodud? 1701. aastal käskis oma sõjaväega Laiusel talvituv Rootsi kuningas Karl XII ehitada lumekindluse ja korraldas selle müüride lähedal lõbusaid lumelahinguid, kuid Tallinnas nii varasest ajast lumelinnade kohta infot pole.

Trükiväljaanded edastasid teateid lumest rajatiste kohta eelmisel sajandivahetusel või avaldasid aeg-ajalt märkmeid, mis võiksid olla iseõppinud skulptoritele tegevusjuhiseks. 1893. aastal teatas ajaleht Olewik, et Helsingi Esplanaadil eksponeeriti lumeskulptuuri, ja 1912 kirjutas Tallinna Teataja kingsepast, kes lõi oma maja ette Lev Tolstoi lumebüsti.

1920ndatel hakati märkmetele lisama illustratsioone: näiteks foto lumest ja jääst kujundatud mammutist, et reklaamida Šveitsi suusakuurorti, või bobikelgutajate lumeskulptuur Garmisch-Partenkircheni olümpial.

Esmakordselt 1977. aasta jaanuaris ETV lastesaadete toimetuse eestvõttel ehitatud lumelinn kogus peagi rahvusvahelist tuntust.

Kohalikud jäljendajad voolisid ühes Tallinna äärelinna sisehoovis lumest sfinksi – kahju, et 90 aastat tagasi ajalehereporter ei täpsustanud, milline see oli.

Pärast Teist ilmasõda pühendasid ajalehed lumest rajatistele rohkem tähelepanu. Õhtuleht kirjutas, et viiekümnendate aastate alguses rõõmustas Pelgulinna lapsi lumeelevant. Ilmselt meeldis see neile nii väga, et kevadel, kui lumi sulas, loodi elevant uuesti, kuid vineerist. Lõpuks otsustasid meediatöötajad initsiatiivi enda kätte võtta. Televisioonis üle kantud ettevõtmine saavutas kohe nii populaarsuse kui ka edu. Esmakordselt 1977. aasta jaanuaris ETV lastesaadete toimetuse eestvõttel ehitatud lumelinn kogus peagi rahvusvahelist tuntust.

Lumest sfinks ja Disney tegelased

“Lumelinn… Sel aastal tuleks seda otsida mitte Luigetiigi kaldalt, vaid jalutada mööda alleed Hundikuristiku kuru poole,” kirjutas ajaleht Kodumaa 1978. aasta veebruaris.

“Siit, Russalka tagant leiame imelise imede maa,” jätkas väliseestlastele suunatud väljaanne. “Lumest krokodill on jälle kohal.”

Lumine sfinks, muinasjututroll ja Disney multifilmikangelane koer Pluuto jälgisid laste melu. Ümberringi olid tornid koos väravatega.

Aastal 1979 kuulutas ÜRO rahvusvaheliseks lapse aastaks. Sel puhul otsustasid linnavõimud lumelinnakese kesklinna kolida. “Ehitusmaterjali lumelinna jaoks toimetasid seitse kuni kaheksa tosinat kuuetonnist veokit,” kirjutas Õhtuleht. “Ehitajateks olid seitse kunstnikku ja lugematu arv lapsi, kes töötasid iseseisvalt või koos emade-isadega mitu nädalat järjest.”

Tulemus oli ajalehe korrespondendi sõnul suurepärane: jaanuari lõpus Rootsi bastioni tugimüüri alla  Hirveparki kerkinud lumelinn ületas oma kahte eelkäijat nii mastaabilt kui ka “interaktiivsuselt”.

“Kui varasematel aastatel pöörati põhitähelepanu esteetilisele ilule – üksikute lumeskulptuuride ehitamisele –, siis nüüd saavad lapsed eelkõige oma pulbitsevale energiale rakendust leida,” seisis raportis.

Lumelinnakus sai sõita kelgu ja jääkarusselliga, mängida lumes – ja mis peamine, soovi korral võis tulla oma labidaga ja proovida ehitada liumäge, kindlust või iglut.

Eestlased ka rahvusvahelistel võistlustel

Nädalavahetustel rõõmustasid külaliste kõrvu Kukerpillide muusikud ning Eesti Televisiooni lastesaadete toimetajad tegid linnakesele ja selle tegijatele pühendatud erisaadet. “See on meie eriline Tallinna lumine linn,” teatas saatejuht otse võttepaigast. “Nagu Tallinn, ei saa seegi kunagi päriselt valmis.”

Kahe aasta pärast hakkasid ka Tallinna eri piirkondade elanikud lumelinnu rajama. Esimene oli Mustamäe.

“Kosmonaut tuli luugist välja, nägi enda ees hirmutava lõvi nägu, ehmus ja peitis end tagasi luugi taha,” kirjeldas ajaleht 1981. aasta märtsis lumelinnas hullavaid lapsi.

Üks kolmeaastane laps roomas neljakäpukil lumest krokodilli alt välja, jooksis üle silla rõõmsa hüüdega: “Ma olen kosmonaut!” ning veeres mööda jäist renni alla oma ema sülle. Selles jääkuningriigis olid ka meremees, öökull ja koobastega labürindid.

Mustamäel asuva 54. keskkooli sisehoovi olid lumelinna loonud kunstiettevõtte ARS disainer Anne-Liisa Aunapuu ning skulptorid Ronald Kohlmann, Josep Remmo ja Priit Rea.
Lumelinna kutsusid rajama linnaosa peakunstnik Mare Remmelgas ning ETV lastesaadete toimetuse töötajad Virve Koppel ja Ülle Puusep. Lumelinna aitasid luua koolilapsed, kes tulid kokku üle linna, ka Lasnamäelt.

Ajalehe Õhtuleht ütluste põhjal otsustades tulid lumeskulptuuride linna filmima isegi üleliidulise Kesktelevisiooni operaatorid – seega on võimalik, et uudistesaates “Vremja” näidati Mustamäe lumelinna kogu NSV Liidus.

Aastal 1981 soovisid ka kesklinna elanikud oma lumelinna ehitada. See kerkis kevadvaheajal praegusesse Tuvi parki.

Pole teada, kas nad jõudsid seda enne sula saabumist lumeskulptuuridega kaunistada, kuid juba kaheksakümnendate keskel hakkasid lumeskulptuurid kerkima näiteks lauluväljakule.
1980.-1990ndate vahetusel ilmusid ajakirjanduses teated Eesti skulptorite kordaminekutest rahvusvahelistel lumeskulptuuride võistlustel. Tallinna enda talved olid aga lumevaeseks muutunud.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.