"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Kose gümnaasiumi direktor: koolide rahastamises napib läbipaistvust (0)
27. jaanuar 2024
Scanpix

Kose gümnaasiumi direktori Martin Medari sõnul tuleks koolide rahastamine ja toetusfondist pärinev õpetajate palgatoetus muuta koolide jaoks läbipaistvamaks, samuti peaks toetusfondi haridustoetus olema sihtotstarbeline.

Medari hinnangul tagaksid need muudatused õpetajate õiglase tasustamise, koolidele vajalike ressursside kättesaadavuse ja kvaliteetse hariduse igale lapsele sõltumata tema elukoha kaugusest koolist. Seejuures peab muidugi säilima omavalitsusele regionaalpoliitiline komponent, aga seda juba teistest eelarvevahenditest.

“Meil on Eestis omavalitsused, kus ei ole probleeme koolivõrguga ja asjad on tehtud õigest, aga meil on palju kohalikke omavalitsusi, kus haridusvõrku ei ole uuendatud, ise nad riiklikule toetusele juurde ei maksa ja kasutavad haridustoetust suurte arvelt,” nendib Medar.

Riik maksab tema sõnul kohalikele omavalitsustele üldhariduskoolide pidamiseks toetust, mille suurus sõltub väga paljudest teguritest. Tihti jääb see jagamissüsteem ebaselgeks ja tekitab küsimuse, kas niisugune paindlikkus on tingimata eelis või pigem ohustab haridussüsteemi toimimist.

“Toetusfondi haridustoetus peaks olema sihtotstarbeline. Praegu jaguneb riigi makstav üldhariduskoolide pidamiseks mõeldud toetus kohalike omavalatsuste lõikes mitmete kriteeriumide alusel. Peamiselt võetakse toetuse maksmisel aluseks õpilaste arv. Nii võiks eeldada, et kool, milles õpib rohkem õpilasi, saab riigilt ka suurema toetussumma. Kuna aga riik võtab kohalikele omavalitsustele toetuse maksmisel aluseks kogu omavalitsuse laste arvu, mitte ei lähtu koolipõhiselt, siis jääb omavalitsuste juhtidel võimalus toetus ümber jagada oma äranägemise järgi,” hoiatab Medar. “Nii võib juhtuda, et suurema õpilaste arvuga koolile ettenähtud palgatoetus antakse hoopis omavalitsuse väiksema kooli ülalpidamiseks ja õpetajate töötasude maksmiseks. Kui riigi makstav toetusfondi haridustoetus eraldataks sihipäraselt nii, et kohalik omavalitsus ei saaks ühe kooli rahasid teise kooli tarbeks kasutada, aitaks see lahendada mitu probleemi.”

Esiteks saaks õpetajatele palka maksta vastavalt töökoormusele. Paratamatu on, et suuremas koolis on ühel õpetajal klassis korraga üle 20 õpilase – gümnaasiumis lausa üle 30 –, samas kui väiksemas koolis on õpilaste arv klassis kümne ümber, kui sedagi. Rohkem õpilasi klassis tähendab õpetajale rohkem tööd, mis omakorda peaks tähendama ka suuremat tasu, kuid Medari sõnul see praegu nii ei ole. Lisaks sellele pole väikeses koolis sageli võimalik õpetajale tagada riigilt palgarahaks arvestatud 21-tunnist koormust, mis koosneks üksnes õpetajatööst. Nii võtab õpetaja mõistliku töötasu saamiseks teha ka neid töid, mis otseselt tema tööülesannete hulka kuuluma ei peaks, näiteks majandusjuhataja, projektikirjutaja või administraatori ametikoha ülesanded. Riik aga annab toetuse õpetajatööks, mitte teiste ametikohtade tööülesannete täitmiseks.

Teiseks aitaks sihipärane toetuse andmine suunata omavalitsusi kriitilisemalt mõtlema koolivõrgu korrastamisele. Kui raha ei piisa väikese kooli ülalpidamiseks, siis tuleb läbi mõelda, kas seda kooli on võimalik ja mõistlik avatuna hoida, seda mõistagi nii, et ühegi piirkonna lapsed ega pered ei kannataks. Medar pakub, et ehk oleks mõistlik kujundada transpordivõrk selliseks, et õpilased ja õpetajad saaksid käia koos samas koolis ka kaugematest piirkondadest, jõudes nii kooli kui ka huviringidesse mugavalt ja turvaliselt.

“Transpordi- ja koolivõrgu korrastamine aitab tagada ka mitmekesisema ja kvaliteetsema hariduse kättesaadavuse. Kvalifitseeritud õpetajaid on Eestis praeguse süsteemi jaoks liiga vähe. Õpilaste seisukohast on otstarbekam koondada kvalifitseeritud õpetajad omavalitsuse ühte või kahte suuremasse kooli, selle asemel et luua liiga suure arvu koolide haldamisega olukord, kus õpetajate – ja ka teiste – ametikohtade täitmiseks palgatakse vastava hariduseta inimesi,” soovitab Medar.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.