"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Välismaalasega abiellumine sageneb, kuid piire ületav armastus nõuab paberitööd (0)
28. jaanuar 2024
HÕISSA, PULMAD. Isegi kui inimesega teiselt poolt maakera - vahet pole. PILT: Pixabay

Eesti on eksootiline. Eestis on kaunis loodus. Eestis on lihtsalt nii romantiline! Need on mõned põhjused, miks kaugelt maalt pärit inimesed Maarjamaale abielluma tulevad. Olgu altari ette astuja pärit Kuubalt, Indoneesiast või Gambiast.

„Armastus teatavasti ju piire ei tunne,“ kehitab õlgu Tallinna perekonnaseisuameti juhataja Kristi Kail. Eelmisel aastal astus Eesti pealinnas pühasse liitu kokku 924 kodanikku 67 riigist. Teisisõnu voolas välismaine veri keskmiselt 19% ühe kuu jooksul abiellu astujate soontes.

Pole siis imestada, et ameti töötajad peavad hiilgama oma keeleoskusega. Üks neist kõneleb näiteks ladusalt kreeka, teine itaalia keelt. Kail mäletab hästi, kui ükskord astus siin abiellu paar, kus peigmees oli Itaaliast. Ei temal ega tema perekonnal polnud aimugi, et võivad saada kaugel põhjamaal oma emakeelse teeninduse osaliseks. Kui ametnik rääkima hakkas, vajus nii paaril kui ka nende peredel suu lahti, sõna otseses mõttes.

Kui tõesti muudmoodi ei saa, on võimalik oma kulul tellida tseremoonia juurde tõlk. „Kuid lisaks keeleoskusele on oluline teadvustada, et sääraste abielude puhul on tegemist kahe eri riigi õigusruumiga, mis seab ametnikele just juriidilises mõttes kõrgemad nõudmised,“ lausub Kail.

Sõrmuse asemel käepael

Kust siis leiavad eestlased endale 2024. aastal kaaslase, kellega abielluda? Peamiselt on need ikka klassikalised stsenaariumid, kui minnakse välismaale õppima või töötama. Kui palju neil juhtudel on pärast esimest kireromanssi tegemist tõelise armastusega, jäägu selgeltnägijate ülesandeks, see pole perekonnaseisuameti hinnata. Sellegipoolest on Kail täheldanud tendentsi: oma tutvumist kaugel maal võetakse hiljem kui märki saatuse tahtest.

Pealinna perekonnaseisuameti juht Kristi Kail on näinud karjääri jooksul kõikvõimalikke paare.
Pilt: Ilja Matusihis

Tavaline on, et eestlaste mällu sööbinud pulmavalsi asemel soovivad abiellujad omaenda, erilisema tähendusega muusikapala. Või et abielusõrmuste asemel vahetatakse käepaelu. Seadus sedalaadi peensusi ei reguleeri ja kui vähegi võimalik, tullakse pulmalistele vastu.

Suurest õnnest hoolimata nõuab piire ületav armastus natuke paberitööd. Kõige tähtsam on veenduda, et välismaalane pole juba (sala)abielus. Dokumenti nimetusega „abieluvõimetõend“ tuleb küsida vastava välisriigi ametkonnast. Pendel käib ka teistpidi: kui keegi Eestist soovib abielluda välismaal, peab ta hankima oma tõendi siinsest perekonnaseisuametist. „Selliseid tõendeid andsime eelmisel aastal Tallinnas välja 570,“ lausub Kail. Naistele 281, meestele 289.

Kahtlustäratavaid juhtumeid menetlev politsei- ja piirivalveamet (PPA) jääb detailidest rääkides kidakeelseks. „Saame kinnitada, et selliseid juhtumeid on olnud,“ ütleb PPA identiteedi ja staatuse büroo komissar Marina Kadak. Mitmeid fiktiivabielu kahtlusega elamisloa taotluste otsused on läbinud lisaks kohtuliku kontrolli ja jäänud jõusse.

Eelmisel aastal sooritas amet võimalike pettuste tuvastamiseks pererände vallas  41 kontrollkäiku, tunamullu 34 – rikkumisi ei avastatud ühelgi korral. Samas tasub meeles pidada Kaili tähelepanekut, mille järgi on näilikku abielu juba selle definitsiooni järgi keeruline tuvastada. Kaugest kultuurist inimeste käitumine ja tavad on erinevat ning pelgast vaatlusest ei pruugi põhjapanevate järelduste tegemiseks piisata.

Kontroll kaks kuud

„Elamisloa menetlustes peab iga ametnik välistama asjaolu, et abielu või registreeritud kooselu on sõlmitud fiktiivsetel eesmärkidel,“ rõhutab Kadak. Kui luba on antud, ei või potentsiaalne petturitest paarike seejuures veel rahulikult hingata, sest politsei võib veel hiljemgi teha järelkontrolli. Elamisloa menetlemise tähtaeg on tema sõnul üldjuhul kaks kuud ja selle aja jooksul tuleks kõik ka kontrollitud saada.

„Keeruline hinnata,“ resümeerib Kail selle kohta, kui hästi õnnestuks üldse mõne paari hinge sisse näha. „Oluline ongi see, mida tunnevad need kaks inimest.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid