"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
HEEROLD. Tallinna südames asuv maailma kauneim tornikiiver (1)
29. jaanuar 2024
Neitsi Maarja toomkirikus asub üks kõige vanemaid uksi Tallinnas. Foto: Kuvatõmmis

Kas teate kus asub maailma kauneim tornikiiver? Ei kuskil mujal kui Tallinna vanalinnas, aga sellest räägib juba täpsemalt Heerold.

Tallinna vanalinna kohal kerkivad häirimatus rahus tornid, mis osutavad igaviku poole, kuid ajahammas närib neidki ja aeg-ajalt tuleb neid remontida ja parandada.

Toomkiriku torni puhul tuleb öelda, et see on noorem kui teistel Tallinna vanadel kirikutel. Kuigi kirik on rajatud millalgi 1227, aga selle suure torni ehitamiseni jõuti alles Katariina II ajal ja see sai võrdlemisi lihtsa massiivse torni, milles on kaubaluugid ja tuulutusavad, aknaavad treppidele, mis seal sees on. Üleval on tornikiiver, mis on vasest. Neljas küljes on sõõrid, kus on kellad ja need on nii vanamoodsad, et neil pole minutiosutit, neil on ainult tunniosuti. Numbrid ja osutid olid kunagise algse kullatise kaotanud ja nüüd need on uuesti puhastatud ja kullatud, nii et säravad meile uhkesti. Aga kui vaadata päris üles, siis seal on barokne, osalt kuulidele toetuv rõdu, mille kohal kõrgub laineline tornikiiver.

Olgu öeldud, et selle torni vask on üheksa tonni ja vana vask tuli täielikult maha võtta. Päris üleval on veel tuulelipp ja selle all kullatud kuul. See tegi ka läbi noorendus- ja kuldamiskuuri, selle läbimõõt on 1,3 meetrit.

Teatavasti neitsi Maarja toomkirik oli Taani ajal Taani kuninga isikliku patronarhi all ja selle jaoks tehti spetsiaalseid ehitustöid, mis on enamikus säilinud. Seal on trepp, toekad müürid, aken valgustuseks ja uks, mis on üks kõige vanemaid uksi Tallinnas. Taani aega tulles meenutaksime, siin kabel oli kahekorruseline ja teiselt korruselt oli kuningal vaade ülevalt alla kogu kirikuruumi. See lõppes 1346.

Toomkiriku esimene vahekorrus on tasandil 56 meetrit merepinnast kõrgemal. Siia on kujundatud näitus baroksete skulptuuride uurimisest toomkirikus. Nimelt kasutati röntgeniaparatuuri ja selgus, et Christian Ackermann, nimekas barokkskulptor tegi ka tehnilise uuenduse. Ta hakkas neid kujusid, olgu Maarja või Johannes või Jeesuke ise, kokku panema liimitud puitklotsidest ja omakorda kinnitati need kokku raudnaeltega.

Osutub, et see süsteem toimib hästi ja kuigi Ackermanni tööde loomisest on möödunud üle 300 aasta, püsivad need hästi koos. Kellarõdul näeme kolme suurt kella. Neist kõige tähtsam on Maarja kell. Kui 1684. aastal kirik põles, siis said tules kannatada ka tornikellad ja sulasid osaliselt üles. Kirikurahvas korjas need tükid ja Tallinna pronksivalaja meister Riedenweg juba järgmisel aastal valas uue rohkete mälestuskirjadega ja üleval ka ornamentidega kaunistatud Maarja kella ja samuti salvaatori, Lunastaja kella. Kolmanda kellana näeme veel siin ühte Saksamaalt juurde toodud kella. Vasktorn toetub kiviosal munadele, neid on kaheksa või üheksa.

Siin on näha pool ühest munast ja liiste. Siin all on veel üks haruldus, viimane puitkonsool, mis pidi metalli mulje jätma, oli ka kullatud. See on viimane, mis alles on jäänud. Kellarõdul oleme jõudnud sellele tasandile, kust paistavad haruldased vaated, mis seovad ilmaliku ja kirikliku, on nauding viibida.

Kui tahate sattuda siia, siis tellige kirikult ekskursioon.

Märksõnad:
Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Arvaja
30. jaan. 2024 10:48
Miks REVALI nimi kadus, meeldib tohkem ;)