"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO. Koeraga toidupoodi või kohvikusse - kui loomasõbralik on Tallinn? (3)
29. jaanuar 2024
Tallinnas on pigem raske leida kohvikut või restorani, kuhu koeraga sisse ei pääse. Foto: Kuvatõmmis

Tänapäeva linnakeskkonnas kerkib üha sagedamini küsimus, kui loomasõbralikud on meie asutused ja toitlustuskohad? Linnad kasvavad kiiresti täites end majade, teede ja inimestega, aga inimesed armastavad pidada ka koduloomi. Kas meie linnaruum soodustab kooselu inimeste ja loomade vahel või pigem piirab loomade heaolu?

Koertega koos toidupoes käimine kuulub Krista igapäevaste toimingute hulka. Selleks on tal soetatud spetsiaalne käru, millega lettide vahel mugav ringi rallida. Küll koeratreeneri ametit pidav naine juba teab, mida seal silmas pidada.

“Arvestan seda, et need ei ole koerte toidupoed, vaid inimeste. Minu koerad oskavad käituda. Üldreegel on, et koer ei saaks olla toidupoes põrandal, see tähendab, kui ta sülle mahub või kotti või koerakärusse, siis ei keela ka keegi suurema koeraga sinna minna ja see on mõistlik,” ütles koeraomanik Krista Laanet. Esimese koera võttis Krista vanemate teadmata teises klassis, pannes selleks kaks kuud söögiraha salaja kõrvale. Erinevaid koeri on tal olnud 17 aastat.

Praegu teevad meele rõõmsaks chihuahua Augusto ja pomeranian Brigita Loreta. Eestis on ta jäänud koos koertega vaid üksikutes kohtades ukse taha. “Ma ei võta koeri kaasa haiglasse, sest mul ei ole teraapiakoerad, ei võta kaasa kontserdile ega teatrisse,” ütles Laanet. Kuidas koertele meeldib siin käia? “Neile meeldib väga kaasas käia.”

Olete kunagi pidanud pahameelt kogema, et lähete näiteks restorani ja inimesed vaatavad kurja pilguga?

“17 aasta jooksul on juhtunud üks kord,” sõnas Laanet.

Tuleb välja, et praegu on Tallinnas pigem raske leida kohvikut ja restorani, kuhu koeraga sisse ei pääse. Petcity andmetel on pealinna ühed koerasõbralikumad kohad Fotografiska kohvik Telliskivis, Levier Rotermannis ja Courmet Coffee Kadriorus. Kuid leidsin veel mõned kohvikud, kuhu lemmikuga julgelt sisse võib astuda. Tulin Musta Puudlisse ja vaatame, kuidas meid siin vastu võetakse. Kas koerte menüüd ka on? Koerte menüüd küll ei ole, aga lemmikule tuuakse lahkelt veekauss ette. Kui palju Mustas Puudlis kliendid koertega käivad?

“Omajagu. Ei tea, kas meie nimi on see, mis tõmbab ekstra või ongi tänapäeval seda üha rohkem, et käiakse lemmikuga kohvikus ja liigutakse koos ringi. Tihtipeale tuleb küsimusi, kas tohib tulla koeraga sisse. See oleks irooniline, kui Mustas Puudlis ei tohiks koeraga käia. Koerad on meile oodatud,” ütles kohviku Must Puudel juhataja Kaisa Erm.

Ka Reval Cafésse on sõbralikud koerad alati teretulnud.

“Siin on palju koertega püsikliente. See on loomulik, kui klient tuleb koeraga, siis tere tulemast,” ütles Reval Café juhataja Kati Kalamets.

Neljajalgsete sõprade teemal on stuudiosse rääkima tulnud Hellika, keda võib küll nimetada kõikide Tallinna koduloomade kaitsjaks ja päästeingliks.

“Mul on kaks kassi ja kaks koera, kõik on pärit varjupaigast,” ütles Tallinna lemmikloomade heaoluteenuse juht Hellika Landsmann. Kui sageli sa nendega restoranis, toidupoes, kohvikus käid?

“Elame maal, siis pigem harva. Üks koer on kontoris kaasas, tema on harjunud lõuna ajal käima kohvikus, aga teine koer ei ole seda külge saanud,” rääkis Hellika.

Paarkümmend aastat tagasi võis ainult unistada, et lähed restorani koos koeraga. Millal see Tallinnas muutuma hakkas?

“Väikesed muutused on viimased kümme aastat toimunud, tasa ja targu. Aina enam harjume oma lemmikloomast mõtlema mitte lihtsalt loomast, vaid sõbrast ja pereliikmest. Teisalt inimesed aina rohkem harjuvad sellega, et koer ei ole kuskil keti otsas, vaid on meiega koos, seda enam linnas korteris ei olegi ju võimalik teda kuskile maha jätta. Eks me areneme,” sõnas Hellika.

Mis on komistuskivid ja murekohad sellel teekonnal?

“Nii koeraomanik kui ka me inimestena peame arvestama teistega. Üks asi on see, kuidas me täpsemalt seda delegeerime, millisesse kohvikusse võib minna, millal võib minna, meil on spaasid ja kohvikuid, kuhu siiani lapsed lubatud ei ole ja kas siis peaks sinna olema koerad lubatud. Teine asi, millele loomaomanik peab mõtlema, on looma heaolu. Tihti unustame, et näiteks koerte helitundlikkus on palju tugevam kui meil ja kui me ta kontserdile kaasa võtame, võib see talle olla ebamugav. Oleme läinud täiesti ei-seisust liiga jaa-seisu. Näiteks teatrisse võetakse koer kaasa, võib-olla ei ole teda kuhugi jätta, aga vast see ei ole kõige loomasõbralikum käitumine, alati tuleks silmas pidada looma heaolu,” kommenteeris Hellika.

Hellika soovitab koeraga minna kutsikakooli või kui on võetud täiskasvanud koer, siis ka sellele tähelepanu pöörata, sest me ei saa parandada lemmikloomakultuuri, kui me oma koeri ei õpeta ühiskonnas käituma. Linnakeskkond on loomale keeruline ja inimeste reeglid on keerulised, ei saa nõuda, et koer iseenesest tuleb selle peale.

Tema sõnul võiksime eeskuju võtta näiteks Californiast, kus on rannad, kus on ka koeraga lubatud käia, Tallinnas me veel selleni jõudnud pole. Näiteks siin välja minnes, kas koeraomanikud peaks arvestama ka sellega, et mõned kardavad koeri, on koerafoobia, kas peaks neil olema suukorv?

“Üleüldist suukorvinõuet ma ei poolda, iga koer on õpetatav ja see on omaniku vastutus. Kui minu koer kardab rahvamasse, ei tunne end seal mugavalt, ei tohiks sinna minna, samas inimene, kellel on foobia, mõistan seda, ongi hea, et on eraldatud alad, siin võime koeraga olla, siin ei või,” ütles Hellika.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Millega
29. jaan. 2024 20:10
Koeraomanik reaalselt vastutab. Reaalselt ei jaksa nadoma lemmiku junnegi kokku korjata.
Oda
29. jaan. 2024 12:16
Avalik ruum on inimestele. Ainult. Kui tsirkus viib karu läbi linna, siis karu on puuris ja puur on turvatud nagu loomaaias, et mõni looduse kroon mõtlematusega, millel on pahad tagajärjed, hakkama ei saaks. Sama jutt ka lemmikloomadega, näiteks koertega. Avalikus (inimeste üldkasutatavas) ruumis on puuris, mis on turvatud, või on erakasutuses olevas ruumis (territooriumil), mis on äratuntav. Tiheasustusalal (n linnas) on eraterritoorium üheseltmõistetavalt tähistatud. Hajaasustuse alal (n "maal", merel, ka õhus) on avalikus kasustuses olev territoorium üheseltmõistetavalt tähistatud. Lihtne, Watson. Ja kõik on korras. On ka kolmas variant - kõnnumaa. Eestis seda praegu ei ole (Soomes on, "erämaa"). Seal avalikke teenuseid ei osutata ja üldisi riigi jõuga tagatavaid käitumiseeskirju ei ole. Käitumiseeskirjad lepitakse kohalviibijate vahel kokku ja on ka muidugi tavad. Seal võivad ootuspäraselt ka lõukoerad vabalt ringi lasta. Igaüks vaatab ise, kuidas saab.
Ille
30. jaan. 2024 01:33
Mul on hea meel, et meil Eestis on hakatud heatahtlikult loomadesse suhtuma. Mul on ka hea meel, et keegi kirjutab sellest ja mõtleb sellest nagu minagi. Loomad elavad koos meiega ja on meie kõige ustavamad sõbrad ja kuidas sa seda sõpra siis kaasa ei võta, kui ta on juba esimesena ukse juures, kui sa hakkad kodust ära minema.