"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
JUBA LÄHEB PUNASEKS. Kas Tallinna foorid on tõesti liiga kiire tsükliga? (2)
01. veebruar 2024
Kas jõuab või ei jõua üle tee - selles on küsimus. Foto: Ilja Matusihis

Minek on kella peale ja juba hakkadki hiljaks jääma. Seisad kannatlikult ülekäiguraja ees, aga foorituli ei muutu. Pulss hakkab juba vaikselt tõusma, aga endiselt võivad ristmikku ületada kõik teised liiklejad peale jalakäija. Kuni lõpuks süttib roheline mehike. 

Kähku-kähku kiirkõnnil üle sebra. Kogenud jalakäija teab, et liiga aeglaselt astudes võid fooritule vilkuma hakates ja punaseks muutudes sõidutee peale jääda. Ilmselt võivad säärase foorisprindiga samastuda paljud. Milles peitub Tallinna foorisüsteemide loogika?

„Jalakäijale fooris rohelise tule põlemise kestuse arvutamisel valitakse jalakäija kiiruseks 1,2 meetrit sekundis, mis arvestabki aeglase jalakäijaga,“ selgitas Tallinna transpordiameti liiklusosakonna elektrooniliste liiklusvahendite sektori fooride programmeerija Lauri Limbach. „Jalakäija tavaline kiirus on 1,4 kuni 1,6 m/s,“ täpsustab ta.

Limbachi sõnul ei erine Tallinna fooride töö Põhjamaades kasutusel olevast süsteemist. Ka seal pidavat keskmise kiirusega ehk 1,2 m/s astuv jalakäija rohelise tule süttides jõudma ületada vähemalt kaks kolmandikku ülekäigurajast – juhul, kui sõiduteel puudub ohutussaar. Alternatiivina peaks jalakäija läbima teepikkuse kõnniteelt ohutussaarele ja ülejäänud vahemaast ühe kolmandiku. „Rohelise tule miinimumpikkus ei pea seega tagama kogu sõidutee ületust, sest teeületuse ohutu lõpetamise tagab vajalik kaitseaeg.“

Kindlasti on nii paljudki liiklejad märganud, et punane foorituli põleb korraga nii autodele kui ka jalakäijatele ja nii juba mitu sekundit. Miks see nii on? Tegemist ongi Limbachi viidatud kaitseajaga, mille ülesanne on liiklus ristmikul maha rahustada. Et fooritulede vilkuma hakates jõuaks jalakäija ohutult pärale, enne kui sõidukid liikuma hakkavad. Et viimase hetke peale jäänud sõidukid jõuaksid ristmikult ära sõita, enne kui uued teiselt poolt peale tulema hakkavad.

Kuidas toimivad kolm fooriga ülekäigurada Pärnu maanteel lõigul Draamateatri juurest kuni Hobujaama ristmikuni? Tegemist on ühe liiklustihedaima lõiguga pealinnas, pealegi on just Draamateatri ülekäigu pea olematu fooritsükkel tekitanud jalakäijate seas nurinat.

1,2 MEETRIT SEKUNDIS. Väiksematel teeületajatel siiski ilmselt märksa vähem.
Pilt: Ksenija Kurs

Numbrid on järgmised: kui sõidukile põleb fooris roheline tuli 50 sekundit, siis jalakäijad peavad üle tee jõudma 17 sekundiga. Neli fooritsüklit kestnud vaatluse ajal on sellega toimetulnuid vähe, kui mitte üldse.

Väledama sammuga rahvas saab hakkama, kuigi napilt. Aeglasemad peavad kuulama, kuidas vaegkuuljatele mõeldud piiksuv helisignaal mitu sammu enne finišit uuesti aeglast rütmi hakkab piiksuma.

Limbachi nimetatud kaitseaeg osutub praktikas möödapääsmatuks. Ent kas poleks siiski võimalik ka romantiliselt lonkides üle tee pääseda?

Ülekäik Viru tänava otsa ja Tammsaare pargi vahel on jalakäijale mõnevõrra sobivam. 55 sekundit sõidukitele, 25 sekundit jalakäijatele. Väledama sammuga rahvas saab hakkama, kuigi napilt. Aeglasemalt kulgejad peavad kuulama, kuidas vaegkuuljatele mõeldud piiksuv helisignaal mitu sammu enne finišit uuesti aeglast rütmi hakkab piiksuma. Ootuspäraselt on kõige nobedamad teismelised.

Hobujaama ristmiku foore iseloomustab eripära, kus rohelise süttides saavad jalakäijad liikuda korraga igas suunas üle ristmiku. Lisaks käib Foorumi keskuse poolses otsas praegu veel remont, mis muudab tavapärast liikluskorraldust. Autojuht peab saama hakkama 48, jalamees 28 sekundiga. Enamasti saavadki, sest kolmest ülekäigust mõtleb Hobujaama konkurentsitult kõige rohkem jalakäijate peale.

„Miinimumrohelist rakendatakse ainult väga suure liiklusnõudlusega ristmike väljuvate harude ülekäiguradadele, kuhu fooritsükli iga mootorsõiduki takti ajal sõidavad autod,“ lükkab Limbach ümber arusaama, nagu oleks roheline foorituli jalajäijatele vahel ekstra lühikese aja peale timmitud.

Liiklusseadus näeb ette, et erinevatel põhjustel aeglasemalt liikuvale jalakäijale peab sõidukijuht andma teed ka juhul, kui viimane alles lõpetab sõidutee ületamist, kuigi sohvrile on juba süttinud lubav foorituli

Märksõnad:
Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

kui linn vähendas sõidukite kiirust 30 -le
5. veebr. 2024 05:04
siis tuleb ju jalakäijate foorides ületusaega pikendada?! Lihtne loogika - taheti ju vähendada ohtlikkust ja liiklust sõidukitel kesklinnas , siis jalakäijate arv suureneb ja ei saa ajada sellist mula - et jalakäijad peavad kihutama nagu tõuksid ja jalgrattad üle tänava
liiklus
1. veebr. 2024 23:51
Asi on selles, et linnaplaaneerijad ei tea mis on kvartalisisene tänav ja mis on maantee. Reidi tee projekteerimisel otsustati loobuda kvartalisisenest tänavatest ja tulemusena Reidi teel on fooriga ristmikud. Häirib mitte valgusfoor, vaid puuduv võimalus foorristmikute ümbersõida. Südalinna foorristmikuid pole võimalik ümbersõida, kuna Reidi teel ja Ahtri tänaval on sama foorristmikud ning Juhkentali ja Liivalaia tänavatel on sama foorid. 1990.aastail foorid paigaldati fooride nimel ja kaasaegsed liiklusinsenerid jätkavad sama traditsiooni tänapäeval.