"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Kaheksa eurot tomatikilo eest? Vaata, kui palju on tõusnud toidu hind (2)
01. veebruar 2024
2024. aasta jaanuari seisuga on hinnatõus toimunud pea kõikides toidugruppides. Foto: Ilja Matusihis

1. jaanuarist kehtima hakanud kaheprotsendiline käibemaksu tõus on poodides suurendanud pea kõikide toidugruppide hindu. Näiteks tuleb tomatikilo eest võrreldes detsembriga välja käia pea kahekordne summa ning märkimisväärselt on kerkinud ka liha- ja kalatoodete hind, selgub konjunktuuriinstituudi igakuisest keskmiste jaehindade tabelist.  

Kui enamikes euroala riikides on hinnad kuises võrdluses langenud, siis Eestis tõusid hinnad võrreldes detsembrikuuga 1,3%. Aastases võrdluses on hinnad tõusnud 5%, olles seeläbi euroalal esikohal.

Ökonomistide prognooside kohaselt tõusevad hinnad tänavu ligi 4% ja seda peamiselt maksutõusude tõttu. Ekspertide hinnangul kasvavad toidu hinnad sel aastal siiski oluliselt mõõdukamalt kui kahel eelmisel aastal.

„Jaanuari 1,3% tarbijahinnatõus oli kuises võrdluses viimase üheksa kuu kiireim. Viimati nägime sellest kiiremat hindade kasvu möödunud aasta aprillis, kui lõppesid energiatoetused,“ kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Hinnatõus kõikides toidugruppides

Eesti konjunktuuriinstituudi igakuisest toidukaupade keskmiste jaehindade tabelist selgub, et pea kõikides toidugruppides on võrreldes detsembrikuuga toimunud hinnatõus.  

Lihatoodetest on kallinenud kõik tabelis väljatoodud kaubad. Kõige enam kohalik broileriliha – kilohind 4,05 eurolt 4,16 eurole. Kondita sealiha kilohind on tõusnud 8,11 euroni, hakkliha hind 8,13 euroni.  

Odavnenud on aga viinerid – kilohind on langenud 7,52 eurolt 7,34 eurole.

Nõo lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük ja tegevjuht Ragnar Loova sõnul on seoses käibemaksu tõusuga näha, et tarbijad teevad poodides valikuid allahindlusest lähtuvalt ja tunnevad rohkem huvi keskmise hinnatasemega toodete vastu nagu viinerid, keeduvorstid, süldid ja pasteedid.

„See on pannud toidutootjaid optimeerima oma sortimenti ja sellest tulenevalt on tulekul uued tooted ja pakkelahendused. Tarbijate ootustele vastu tulles tuuakse turule senisest rohkem laiemale tarbijaskonnale sobilikuma hinnaga tooteid,“ kommenteerisid Kruustük ja Loova.

Kallinenud on ka piimatooted. Suurima tõusu on teinud 80%-lise või kilohind, mis on tõusnud 25 senti ehk 12,69-lt eurolt 12,94-le. 20-protsendilise hapukoore hind on tõusnud 7 senti, kodujuustu hind 8 senti. Veidi langenud on kohaliku juustu kilohind 11,60 eurolt 11,42 euroni.

Kallimaks on läinud nii kohalikud kui ka imporditud kanamunad. Kohalike M suuruses munakarbi (10 tk) eest tuleb tasuda 2,70 eurot, importmunad saab kätte 2,11 euroga.

Langenud on eestlaste lemmiktoidu kartuli kilohind. Kui eelmise aasta kolmandas kvartalis tõusis kartuli kilohind järsult 68 sendilt 84 sendini, siis jaanuari seisuga on kilohind langenud tagasi 57 sendini.

Ka porgandi kilohind tõusis eelmise aasta esimeses kvartali 57 eurosendilt 93 sendini, kuid on nüüdseks langenud 50 sendini.

Köögivilja ja kalahind tõuseb, suhkru hind langeb

Märkimisväärselt on tõusnud kurgi ja tomati kilohind. Kohaliku tomatikilo hind on võrreldes detsembrikuuga kerkinud pea kahekordseks – 4,50 eurolt 7,99 euroni. Kurgihind on tõusnud 72 sendi võrra – 5,57 eurolt 6,29 euroni.

Kohaliku õuna kilohind on tõusnud 3,49 eurolt 4,06 euroni.

Tõusvas joones kulgevad ka teravilja- ja pagaritoodete hinnad, leivakilo on jaanuaris tõusnud 2 senti, saiakilo 4 senti.

Kalatoodetest on oluliselt kallinenud fileed. Lõhefilee keskmine kilohind on detsembriga võrreldes kerkinud suisa 2,07 eurot ehk 19,71 euroni ning kohafilee 93 eurosendi võrra ehk 28,84 euroni. Odavnenud on aga forellifilee hind – 17,94 eurolt 15,43 euroni kilo kohta.

Tõusvas joones kulgevad kalahinnad ka turgudel. Jahutatud lõhefilee eest tuleb välja käia 26,40 eurot ehk 2 eurot ja 10 senti rohkem kui eelmisel kuul.

Suhkru kilohind on langenud 5 sendi võrra ehk 1,41 eurolt 1,36 euroni, viimati oli hind nii madal eelmise aasta märtsis.

„See aasta tuleb majanduslikus mõttes endiselt keeruline. Kuigi hinnatõus ei ole enam kiire, võtab ostujõu taastumine aega. Üldine majanduslik ebakindlus ja tööpuuduse tõus sunnivad tarbijaid ettevaatlikkusele, mistõttu jääb tarbimine aasta esimesel poolel nõrgaks. See omakorda piirab võimalust hindu tõsta,” märkis Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Elmiku sõnul on toidu hinnad viimastel kuudel olnud muutlikud ning varieeruvad kauplustes üsna suurel määral. Erinevad on ka kliendikaartidega kaasnevad soodustused, mida hinnastatistikas ei arvestata.

Konjunktuuriinsituudi täispikk jaehindade võrdlustabel on leitav instituudi kodulehelt.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

COOP
22. veebr. 2024 06:21
Salati hind on ca 2 .- eur kg , kallim. ( 7.-..... kg)
no nii
2. veebr. 2024 19:16
Kliimaministeeriumis kasvavad palgad kiiremini kui CO2 hulk Maa atmosfääris. Rohepöörde kohta on öeldud, et see on üks suur varanduste ümberjaotamine. https://uueduudised.ee/uudis/eesti/opetajad-palju-onne-17-eurose-palgatousu-puhul-muide-kliimaministeeriumis-oli-mullu-viimases-kvartalis-keskmine-tootasu-17-327-eurot/