"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO. Tallinnas tehakse tänavu korda mitu suurt roheala ja parki (4)
02. veebruar 2024
Linn plaanib korrastada mitu suurt roheala. Kuvatõmmis

Euroopa roheline pealinn oli Tallinn küll eelmisel aastal, kuid haljasalade arendus jätkub tänavu nii nagu hoiaks me seda tiitlit endiselt. Korda tegemisele läheb sel aastal mitu suuremat pealinna parki, lõpule viiakse Astangu kaitseala loomine ning paljude lemmik – Raekoja platsi parkmik tuleb taas.

Tallinnas hakatakse tänavu korda tegema mitut suurt roheala, mille taaselustamisest on räägitud juba aastaid. Suurim neist on mitut linnaosa läbiv putukaväil.

”Esimene, mis ehitusse läheb, ongi Paavli-Pelguranna ruumilõik. Milline ta välja hakkab nägema, on see, et me inimeste kasutust ka seal parandame, tekivad mänguväljakud, ajaveetmiskohad, samuti jalakäijate ühendused, rattateed, valgustus, et see muutub pargilikumaks keskkonnaks ja natuke rohkem organiseeritud,” ütles Tallinna strateegiakeskuse ruumiloome osakonna arhitekt-linnaplaneerija Ivo Heinrich Arro.

Linna teises otsas, Klindipargi kõrgendikelt nauditi vaateid juba eelmistel sajanditel. Nüüd on see koht Lasnamäel teada pigem vähestele, kuid mitte kauaks. Mullu ehitatud sillaga on esimene sekkumine Klindipargis juba tehtud, kuid park tervikuna üheksa kilomeetri raadiuses läheb projekteerimisele sel aastal.

“Tegemist ei ole pargi arendusega, vaid pigem minimaalse sekkumisega, et tagada loodusväärtuse säilimine ja samas paratamatult inimkoormuse suurenemine seal. Räägimegi spetsiifilistest aladest, kus me saame tuua juurde aktiivsemat tegevusruumi ja väikevormidest, kas prügikastid, mõnda kohta valgustus, rattahoidjad jne,” ütles Tallinna strateegiakeskuse ruumiloome osakonna linnaplaneerija Eva-Maria Aitsam.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, algab tänavu ehitus veel kesklinnas Poolamäe ja Tiigiveski pargis. Lõpule viiakse Astangu kaitseala loomine ja lähevad käiku paljud pisemad ettevõtmised, mis said hoo sisse rohelise pealinna aastal, olgu see näiteks rohepark Raekoja platsil või mõni uudne istutustehnoloogia.

“See, mis oli uudne ja teistsugune möödunud aastal, hakkab vaikselt muutuma rutiiniks, mis on tagatud nii meie regulatsioonide, tegevuskavade kui ka eelarvega,” sõnas Tallinna abilinnapea Vladimir Svet.

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Kurb
2. veebr. 2024 10:31
Aga minuarust need n.n kogukonna aiad ja niitmata alad on koledad ning meelitavad ligi närilisi ja puuke.. mingid puidust ehitatud istumisalad on napsuvendade ja narkarite lemmikkohad..kurb et raha nii loobitakse..
foobik
2. veebr. 2024 15:36
Minu arust samuti on need niitmata alad koledad. Kas on vaja tõesti, et igasugu sitikaid ja puuke ja tigusid on vaja paljundada..Ja need keset tühermaad olevad pingid on alaealiste kampade ning vanade joodikute läbustamiskohad- politsei ju sinna ei näe ja kaamerad ka ei näita igalapoole.
Jah,
4. veebr. 2024 20:25
see umbrohus Tallinn oli masendust tekitav. Loodan,et selline"rohelus" ei kordu.
Raido
4. veebr. 2024 20:48
Mulle meeldivad niitmata alad, väga eluterve. Aga äärekivid tuleks suurte magistraalide juures ära vahetada, et murualadelt suurte vihmadega muld ja liiv tänavale ei voolaks.