"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
GALERII. Jaan Poska maja avas linnarahvale uksed külastusteks ja salongiõhtute vaimus koosviibimisteks  (0)
03. veebruar 2024
Foto: Ilja Matusihis

Laupäeval, 3. veebruaril avas Jaan Poska maja (Poska tn 8) esimest korda oma uksed kogu linnarahvale ja külalistele. „Ootame kõiki huvilisi, nii üksikult kui ka peredega,“ kutsus maja perenaine Tiia Juhkam lahkelt külla.

Jaan Poska maja Kadriorus. Foto: Ilja Matusihis

Kui senini on Jaan Poska maja olnud Tallinnaesindushoone ning maja pidulik atmosfäär sobib pigem vastuvõttudeks, esinduslikeks nõupidamisteks ja koolitusteks, siis nüüd tehakse uksed lahti ka neile, kes majja juhuslikult sisse astuvad.

Vaata galeriid (44)

„Kui varasemalt on majas põhikülalisteks olnud Tallinna linna korraldatavate üritustest osavõtjad, siis nüüd on oodatud kõik. Vabariigi presidendid ja Jaan Poska järeltulijad on samuti maja pärast restaureerimist 2008. aastal üle vaadanud ja seda kiitnud,“ rääkis Juhkam.

Ta tõi välja ka selle, et kui räägime Eesti iseseisvusest ja Tartu rahust, siis tuleb rääkida ka Jaan Poskast, tema tegevusest ning ka tema majast. „Eestluse edendamine pealinnas ja laiemalt algas Jaan Poska kodust ning selles majas asus eestlaste esimene salong, kus käis koos terve Tallinna eliit. Siin majas algas ja käis tänapäeva mõistes tubli lobbytöö ning selle eesmärgiks polnud midagi muud kui eestluse tugevdamine ja Eesti iseseisvumine.“

Tulevikuplaanidest rääkides tõi Juhkam esile, et kindlasti jäävadki Poska maja uksed avatuks nii Tartu rahu aastapäeva kui ka Eesti iseseisvuspäeva ajal. Lisaks sellele plaanitakse hakata ellu kutsuma ka salongielu, mis oli populaarne Poska ajal. „Kontsert ei olnud siis ainult kontsert, vaid ka mõttekoda ja dialoogikoht, kus arutleti tähtsate ühiskondlike asjade üle,“ selgitas ta.

Palju hakkab sõltuma ka linnaelanike huvist ja vajadustest. Maja on väärtuslik ja väga erilise miljööga. Just Kadriorus elavad inimesed võiksid hakata siin rohkem käima. Majal on ka suur aed ja terrass ning seda saab avada näiteks rohkem peredele. „See oli ikkagi Poskade perekodu, kus oli üheksa last ja tugev perevaim,“ märkis Juhkam lisades, et iga üritus või koolitus majja küll ei sobi, kuid „mis vastavad maja väärikusele, siis neid hakkab kindlasti senisest rohkem olema.“

Tasuta külastus

Jaan Poska maja avas laupäeval, 3. veebruaril kell 11 esimest korda oma uksed kõigile huvilistele. Tartu rahu aastapäeva puhul oli maja külastamine tasuta.

Eesti esimene välisminister ja diplomaat, Eesti delegatsiooni juht Tartu rahuläbirääkimistel Jaan Poska elas Kadrioru majas koos oma abikaasa ja kaheksa lapsega. Eesti asja ajas Poska ka koduseinte vahel, võõrustades Eestimaa kubermangu juhina 1917. aastal mõttekaaslasi, kelle eesmärgiks oli Eesti omariiklus. Poska kinnistas selle Tartu rahuläbirääkimistel, mille tulemusena tunnustas Nõukogude Venemaa de jure Eesti iseseisvust.

See avas tee Eesti rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina. Seetõttu võib Jaan Poska maja pidada omamoodi ka Tartu rahu hälliks. Poska elas seal aastatel 1908–1920 kuni oma surmani kõigest kuu aega peale Tartu rahu sõlmimist.

Poska ostis suure aiaga Kadrioru puitvilla 1908. aastal. Algselt ühekorruseline maja oli valminud 1870. aastal, arhitektiks Nikolai Thamm. Poska tellimusel projekteeris majale teise korruse inseneriharidusega Voldemar Lender, kes oli Poska eelkäija Tallinna linnapea ametis.

Puitarhitektuuri väärtuslik näide

1929-1935 üüriti Poska maja Itaalia saatkonnale, 1936. aastast tegutses Poskade kinnistul Eesti Naisliit. Nõukogude ajal kasutas hoonet sõjalis-sportlik organisatsioon ALMAVÜ. Peale seda, 1990. aastate alguses hõivasid maja asotsiaalid, kes hoone mitmel korral põlema süütasid. Maja lagunes ja oli hävingu äärel, enamus sisustusest oli hävinenud.

2000. aastal võttis seltskond aatelisi inimesi eesmärgiks peatada maja lagunemine ja ärastamine. Muinsuskaitse Seltsi ja Konstantin Pätsi muuseumi eestvedamisel moodustati SA Jaan Poska Mälestusfond. Fondi läbirääkimised Tallinna Linnavalitsusega jõudsid eesmärgile 2006. aastal, mil Jüri Ratase juhitud linnavalitsus otsustas Jaan Poska maja enda valdusse võtta ja taastada.  Peale mahukaid restaureerimistöid avati Jaan Poska maja 2008. aastal.

Jaan Poska maja on muinsuskaitse all ja kuulub Eesti puitarhitektuuri väärtuslike näidete hulka. Algsest sisustusest on kahjuks järgi vaid üksikuid detaile ja esemeid. Maja uus sisekujundus (sisearhitekt Maile Grünberg) järgib Poska ajastu vaimu, eeskujuks olid Poska majast säilinud ajaloolised fotod.

Eesti esimese välisministri, Tartu rahu arhitekti ja kunagise Tallinna linnapea Jaan Poska  kodumaja asub Kadriorus, Poska tn 8.
Jaan Poska maja pidulik atmosfäär sobib vastuvõttudeks, salongiõhtuteks, esinduslikeks nõupidamisteks ja koolitusteks, samuti kammerkontsertideks.

I korrusel asuvad banketisaal ja peeglisaal.
Banketisaali mahub pidulikule lõuna- või õhtusöögile kuni 16 inimest, püstijalavastuvõtu korral kuni 50 inimest.
Peeglisaal mahutab kuni 50 istekohta. Saal sobib pidulikeks vastuvõttudeks, tseremooniateks ja kontsertideks.

II korrusel asub nõupidamiste ruum 15 inimesele.

Esitlusteks on võimalik kasutada ekraani, dataprojektorit ja muusikakeskust. Majas on WIFI kasutamise võimalus. Toitlustamiseks on vaja tellida cateringfirma.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.