“Mis nad siis tulevad meie õue peale kaklema!” jorises Tõnisson Oskas Lutsu “Kevades”. See ütlemine tuli meelde, lugedes Nõmme elanike Facebooki grupis soovitusi kellegi värava ette pargitud lühirendiauto küll omakohtu korras maasturiga köie otsas minema lohistada, küll sellel peegel “kogemata” küljest lüüa.

Õnneks on inimesed piisavalt mõistlikud ja kirumine jäänud kirumiseks. Taolisi “häid soovitusi” pole vähemalt teadaolevalt ellu rakendatud. Tõsiasi on, et pahameelt tekitavad lühirendiautode parkijad palju. Ka juhul, kui pargitakse formaalselt korrektselt, sest eriti just kitsastel asumitänavatel on inimesed harjunud oma auto kindlale kohale jätma.

Kindlasti on sõiduautode lühirent ärimudel, mis nagu renditõuksidki tulnud selleks, et jääda. Kahetsusväärne, et taolistesse mudelitesse on osavalt sisse kirjutatud maksumaksja raha kaudne kasutamine – või endi doteerimine maksumaksja rahaga. Kahjuks on paralleelid, mida võib tuua, üsna halvad: samamoodi tuleb alko, narko ja suitsetamise tervisekahju kanda ühiskonnal laiemalt. Lisaks sa võid sattuda ohvriks, kuigi ise ei joo, ei suitseta jne.

Linna maksumaksja tasub praegu nendegi töötundide eest, mis mupol kulub rendisõidukitega seotud parkimistülide lahendamiseks. Aga neid pole vähe: päevas tuleb ette keskmiselt paar taolist juhtumit. Kohati jääb mulje, et korrapidaja on nagu operaator, kes edastab rendifirmale infot lohakile jäetud autodest. Ainult et palka saab ta linnakassast. Otseste liikluseeskirjade rikkujatele kirjutatakse trahv välja. Juba harjunud parkimiskohtade äravõtmisega, mida inimesed tajuvad lihtsalt ebaõiglusena, on keerulisem lugu.

Kõige halvem, et siin pole “kirikumõisa poisid” – aga suur rahvusvaheline rendiautokompanii sedamoodi paistab – koos oma kolleegide-konkurentidega isegi vaevunud asumites läbirääkimisi pidama. Võiks niigi palju vaeva näha, et algatada arutelud, kuidas rendiautod kõige vähem kohalikke segaksid. Tuunida vastavalt sellele oma rakendust: äärelinnades leidub tänavaid, kus parkimisruumi rohkem, nii et ei pea tingimata kellegi väravatagust ummistama.
Omaette küsimus muidugi, et kas lühirendiauto aitab loodust hoida. Väidetakse, et pidevalt sõidus olev rendikas teeb ära kuni mitmekümne eraauto töö. Kindlasti on neid, kes loobunud isiklikust sõidukist rendiauto kasuks. Pigem aga näeb lühirendiauto siiski välja ellu astunud nooruki hüppelauana päris oma autoni.

Seoses terendava automaksuga ootaks rendifirmadelt aga lojaalsust meie nii-öelda külaga. Ja maksuametilt resoluutsust. Vastavalt ärimudelile keerutatakse näiteks Bolti rendisõidukeid teatavasti kolme Balti riigi vahel – suunatakse neid juurde sinna, kus parasjagu rohkem nõudlust. Autosid on kõigi kolme Baltimaa registris. Loodetavasti ei kohta me seoses automaksuga pilti, kus meil liiklevad rendisõidukid kannavad ühtäkki kõik Leedu-Läti numbreid.