"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
HEEROLD. Kohvik „Kehrwiede“ – seest keskaegne, väljast uusaegne hoone (0)
08. veebruar 2024
Saiakangi ja Raekoja platsi nurgal on kohvik, mis valitud Tallinna parimaks. Kuvatõmmis

Saiakangi ja Raekoja platsi nurgal on kohvik, mis valitud Tallinna parimaks. Selle nimi tuleneb vanimast teadaolevast kohvikust Eestis, mis on mainitud Narvas aastal 1693. Nime Kehrwieder võiks tõlkida kui ,,Tule jälle!’’.

Tallinna Heerold alias Jüri Kuuskemaa on taas tulnud Raekoja platsile, seekord tutvustama maja, mis peitub kohviku „Kehrwieder“ nime all. Ta rääkis, et kõige vanem teadaolev kohvik Eestis asustati 1693. aastal kunagises Narvas ning see kandiski nime „Kehrwieder“.

Raekoja plats 10 asuva kohviku sees panevad kõigepealt imestama tohutult paksud, ligi kahemeetrised müürid. Selle arhitektuur on vähemalt sama vana kui Raekoda ise. Maja on barokkstiilis ning pärineb 18. sajandist ning seda ilmestab päikesekell, mis viitab hilisemale ümberehitusele.

Sees olles on aga tundub, et asud keskaegses kindluses. Millega siis seletada seda, et maja välisilme on uuemast ajast ning sisemus keskajast?

Heerold selgitas, et maja kõrval asuvas Saiakäigus kujunesid juba keskajal välja pagaripoed ning neid oli seal koguni kuus tükki. Üks pagaritöökoda asuski praeguse kohviku võimsate võlvide vahel. „Praegu pakutakse kohvikus muude kohvide seas Vana Tallinna kohvi. Suvel pakutakse kohvi ka kõrval asuva Pühavaimu kiriku õuel. Lisaks asub siin „Kehrwiederi“ pood ehk röstikoda.“

Ta tõi välja, et siia tuuakse kohviubasid laiast maailmast, nagu Kuubast, Brasiiliast, Indiast ning see on üks paremini varustatud poode kogu Eestis. Kohvi röstimiseks kasutati vanasti erilisi panne ning üks neist asubki poes. Rohelised kohvioad pandi pannile ning seejärel asetati tulele. Neid liigutati pannil seni kuni nad muutusid pruunikaks ja kohvi valmistamise kõlbulikuks.

„Seejärel tuleb oad jahvatada ning kohvikus võib näha ka vanaaegseid jahvatusseadmeid. Neid on nii väiksemaid kui ka suuremaid, mis olid vajalikud kohviku külaliste teenindamiseks. Praegused kohvivalmistajad ei pea seda kõike muidugi ise enam läbi tegema,“ ütles Heerold. 17. sajandi lõpus toodi Tallinna juba tubakat ja kohviube, mida vedasid siia põhiliselt Briti kaupmehed. Linna rikkamad kodanikud ja aadelkond maal hakkas kohvi jooma põhiliselt järgneval sajandil. „Kohvijoomise kultuur aga on meil siiski ikkagi suhteliselt noor nähtus,“ tõdes ta. 

Märksõnad:
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.