"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Rohelised uuendused: Putukaväila ehitus saab hoo sisse (0)
09. veebruar 2024
Kogukonnaaiad on muutumas järjest populaarsemaks. Tänavu lisandub Putukaväila arendamise käigus veel näiteks Pelguaia ühisaiamaa. Foto: Albert Truuväärt

“Mis Euroopa rohelise pealinna aastal oli uudne, hakkab nüüd rutiiniks muutuma,” kinnitas abilinnapea Vladimir Svet parkide ja haljasalade seminaril. Olulisemad ettevõtmise on Putukaväila ja Klindipargi arendamine, Järveotsa promenaadi loomine ja Poolamäe pargi uuendamine.

Alanud aastal saab valmis Putukaväila esimene osa, mis algab Kolde puiesteelt ja jõuab Ristiku tänavani, parandades piirkonna elanike võimalusi viibida vabas õhus. Rajatakse mänguväljakud, ajaveetmiskohad, jalakäijate ühendused, rattateed ja valgustus – piirkond muutub pargilikumaks ja on rohkem organiseeritud. “Kevadeks valmib ka Pelguaia ühisaiamaa,” ütles Tallinna ruumiloome osakonna arhitekt Ivo Arro. “See on Pelguaia kogukonnaaia edasiarendus, kus linnaelanikele on loodud paremad võimalused aiamaa pidamiseks.”

Ligi kümmekond aastat jutuks olnud Putukaväil on tolmeldavatele putukatele suunatud rohekoridor, mis võtab enda alla ligi viis hektarit. “Mina näen Putukaväila võsas juba praegu võlu, sest see on teekond putukatele, tolmeldajatele ja väikestele imetajatele, kes endise kõrgepingeliini alust rohelust kasutavad,” nentis Arro. Kopli garaažide vahelt Hiiu asumini kulgev Putukaväil hakkab läbima kuut linnaosa ning koosnema üheksast rohealast. Kõige pikem osa on Mustjõe ja Hiiu ruumiosa, kus kulgeb jalgrattatee.

Alanud aastal saab valmis Putukaväila esimene osa, mis algab Kolde puiesteelt ja jõuab Ristiku tänavani.

Mõtteliselt algab Putukaväil Kopli kaubasadamast, ühendades mitmeid suuri rohealasid, teiste hulgas Pelguranna, Merimetsa, Mustjõe ja Veskimetsa. “Eesmärk on luua ühendus läbi Merimetsa Pelgurannani ning kureerida, kuidas inimesed seal paremini liiguksid,” lausus Arro.

Puitplangu asemele sild

Mullu suvel lõppes Paevälja silla ehitus, mis muutis Lasnamäe pangal liikumise jalutajatele ja kergliiklejatele turvalisemaks. “Varem koosnes sild kõigest puitplangust, mis oli väga ohtlik,” märkis ruumiloome osakonna linnaplaneerija Eva Aitsam. “Üks esimesi töid oli Suhkrumäe vana ajutise plangu asendamine millegi stabiilsemaga. Nüüd saab Suhkrumäe piirkonna vaadet nautida ja mööda trajektoori turvalisemalt kulgeda.” Osa Klindipargi visioonist oligi suurema liikumisega kohtade turvalisemaks muutmine.

“Klindipargi eesmärk on muuta Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa piiril kulgev ligi üheksa kilomeetri pikkune paekivipaljand sidusaks ja terviklikuks teekonnaks, mida iseloomustab looduslik mitmekesisus,” rääkis Aitsam. “Tõsi küll, tegemist ei ole uue nn leiutisega, juba 19. sajandi lõpus käidi Suhkrumäel jalutamas.” Klindipark on üks võimsamaid väljendusi klindist kogu tema pikkuses, soov on säilitada selle mitmekesisust ning tõsta esile olemasolevaid väärtusi nagu dramaatilised kliendivaated ja pangamets. “Siin tuleb mõistagi ka inimkoormust hoolikalt jälgida,” mainis Aitsam. “Peidab ju paik mitmeid kultuuriväärtusi nagu Hundikuristik ja G. Eggersi lubjaahju varemed.”

Alanud aastal saab valmis Putukaväila esimene osa.

Aitsami sõnul on praegu plaanis kogu Suhkrumäe piirkonna detailsem läbiprojekteerimine. “Üks visioonivõistluse n-ö alustaladest oli olemasoleva keskkonna suur väärtustamine,” rõhutas linnaplaneerija. “Tegu ei ole pargi arendusega, vaid me räägime minimaalsetest sekkumistest, et tagada loodusväärtuse säilimine paratamatu inimkoormuse suurenedes. Osale aladele saaks tuua juurde aktiivsemat tegevusruumi ning väikevorme nagu rattahoidjad, prügikastid ning valgustus.”

150 puud noortelt

Rääkides rohelise pealinna aastal linnahaljastuses ettevõetust, mainis abilinnapea Vladimir Svet esmalt uusi puid, millest 150 istutasid laulu- ja tantsupeo noored. “304 puud pakuvad nüüdsest varju, ka vihmavarju seal, kus muret teevad soojussaared, ehk tänavamiljöös, kus kõrghaljastust enim nappis.” Teedeehituse käigus istutati ümber 18 puud, ning kuna pealinna tänavate remont jätkub, otsitakse Sveti sõnul istutusvõimalusi ka edaspidi. Mullu pöörati erilist tähelepanu veel lilleniitude rajamisele. “Samas tahame, et meie haljasalad tähendaksid enamat kui ilu – need peavad olema funktsionaalsed putukatele ja lindudele,” kinnitas abilinnapea.

Algas ka suurte haljastusega ristmike rajamine, millest üks asub Kristiines. “Tallinnas võiks rohealade arv veelgi suureneda. Eraomanikud asuvad mitmeid tühermaid hoonestama ja meie linnana kaalume, kuidas asfalti haljastuseks pöörata,” lausus Svet. “Kavas on istutada püsililli ja põõsaid, mis ei vaja igal aastal uuesti istutamist.” Üle kahe tuhandel ruutmeetril rajati mullu toidusalusid, mida täidetakse viljapuude ja marjapõõsastega. “On suur väljakutse, kuidas kogukonnad hakkavad selliseid alasid omaks võtma ja kuidas kaasata inimesi toidusalude hoidmisse,” ütles abilinnapea.

Edukat arengut jätkab linna kogukonna- ja õppeaedade programm – eelmisel aastal oli 160 õppeaeda ja 33 kogukonnaaeda. Elanikud rajasid uusi kogukonnaaedu Krulli, Tondiraba ja Paavli kanti. “Lisaks võimalusele näpud mulda saada suurendab see kogukonnatunnet ning aednikud mõtlevad sellelegi, kuidas oma lähiümbrus turvalisemaks muuta,” märkis Svet.

Kavas on istutada püsililli ja põõsaid, mis ei vaja igal aastal uuesti istutamist.

Möödunud aasta tõi haljastuses kaks iseäranis innovatiivset lahendust: Kopli tänavale istutati Tree Tube tehnoloogia abil puud selliselt, et nad tehnovõrke ei häiriks, ning Pronksi tänaval istutati puid moodulitesse. “Maa-alusest maailmast rääkides peab seal jääma ruumi ka puudele – ei saa mõelda ainult kanalisatsioonile ja kommunikatsioonidele,” rõhutas abilinnapea.

Puid kaitsev istutusviis

Rohelise pealinna raames käivitati programm “Rohejälg,” millest enim emotsioone tõi küllap Raekoja platsi suvepark. “Seda kasutasid sajad, kui mitte tuhanded inimesed,” mainis Svet. “Sel suvel tuleb park samasse tagasi.” Äramärkimist väärivad ka Jõesuu rannapark Pirital, linnahalli ja Kruiisisadama vaheline ala, kogukonnasauna loomine ning kaheksa parkmikku parkimisplatsidel. “Valik kohtadest, mida avastada, on veelgi laiem: ruumilisi sekkumisi tuleb lisaks Lasnamäele Mustakivi peatusse ja Nõmmele Jaama tänavale,” nimetas Svet.

Põua tõttu oli linn sunnitud niitmist koomamale tõmbama. See andis võimaluse õppida ja uurida, kuidas linlased teemaga suhestuvad. Enamik kesklinlasi hindas küsitlusele vastates, et rohealasid ei peaks niitma, või kui niita, siis harva. Lähiajal avalikustataksegi 2024. aasta niitmise programm, mis säilitab elurikkust haljasaladel. “Samas ei lasta invasiivsetel liikidel kontrollimatult levida,” kinnitas Svet. “Niitmise mahu vähendamine ei tähenda, et me vähem hooldaksime, vastupidi: see vajab rohkem tähelepanu, kompetentsi ja mitmekülgset lähenemist. Rohelus, mida näeme Laagna tee keskel, ja muru, mis asub kodusel mänguväljakul, on ju väga erineva tähendusega, seega hakkab linn rohealasid rohkem diferentseerima.”

Praegu on pealinnas on kolm kohalikku kaitseala: Pääsküla, Merimetsa ja Harku, ning linn loob veel kaht, Kakumäele ja Astangule. “Just need kaitsealad on linna üheks suuremaks ja ambitsioonikamaks eesmärgiks,” kinnitas Svet.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.