"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VIDEO. Rohetiiger valmistub hüppeks: ühissõiduk tuleb muuta autost mugavamaks (3)
09. veebruar 2024
Autostumine peab peatuma ning ühistranspordivõrk - buss, tramm, rong - arenema. Kuvatõmmis

Transpordi teekaart on järjekorras kolmas Rohetiigri teekaart, mille valmimisel osales üle 60 organisatsiooni, nende seas transpordisektori ettevõtted, erialaliidud ja ülikoolid. Teekaart käsitleb reisijate ja kaupade vedu kõigil neljal transpordiliigil: maantee-, raudtee-, mere- ja lennutranspordis. 

Keskkonna jalajälje suurimad põhjustajad on sõiduautod. Peamine probleem tuleneb sellest, et erinevad ühistranspordiga liikumise viisid ei ole seni omavahel ühendatud, nende kasutamine on ebamugav ja võrreldes sõiduautoga aeglasem. Sellele probleemile lahenduse leidmiseks koostasid transpordisektori organisatsioonid teekaardi koos konkreetsete ettepanekutega riigile ja kohalikele omavalitsustele.

Transpordi teekaart on järjekorras kolmas Rohetiigri teekaart, mille valmimisel osales üle 60 organisatsiooni. Teekaardi ambitsioon on vähendada transpordisektorist tulenevat keskkonna jalajälge aastaks 2040 kuni 90%. Keegi pole selle vastu, et hingata puhtamat õhku, elada müravaiksemas linnas, aga küsimused siiski jäävad. Mis on alternatiivid, kuidas ma jõuan turvaliselt, mugavalt, kiirelt punktist A punkti B? Ja miks mitte ka kuiva jalaga. Autovaba maailm, jah, mõte tundub ju hea, aga kuidas seda ikkagi saavutada?

“Eesmärk ei olegi autosid ära keelata, pigem on suund sellele, et valida sulle sobiv sõiduviis sel momendil, mis on sulle alternatiivina kõige mugavam. Kui see on auto mingil momendil, siis see on auto, aga ühistransport peab olema nii konkurentsivõimeline, niipalju mugavam ja kiirem kui praegu, et see oleks reaalne valik inimestel,” ütles kliimaministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Eva Killar.

Rohetiiger soovitab kasutusele võtta rohkem elektri- ja gaasibusse, raudteetranspordis rakendama peale elektrirongide ka akuronge, siseriiklikud parvlaevaliinid peaks elektrifitseerima ja lennuühendustes tagama kestliku lennukikütuste kasutamise.

“Meie visioon ongi selles, kuidas inimesi sõiduautost ühistransporti saada, on muuta see konkurentsivõimelisemaks,” ütles transpordi teekaardi toimetaja Rene Pärt. Mis see tähendab? “See tähendab, et ühistranspordiliigid oleks paremini omavahel seotud ehk trammiliiklus, bussiliiklus, linnarong ja jätkata sellega, et ühistransport oleks muust liiklusvoost eraldatud, et kiirust suurendada,” ütles Pärt.

Eestis on keskmiselt 621 autot tuhande elaniku kohta, millega Eesti on viiendal kohal Euroopa Liidus, mille keskmine on 567 autot tuhande elaniku kohta. Sõiduautod sõidavad aga vaid ligikaudu 5% ajast, ülejäänud aja pargivad, otsivad parkimiskohta või seisavad.

Et Rohetiigri hüpe oleks edukas, peame kõik sinna panustama. Autostumine peab peatuma, ühistranspordivõrk – buss, tramm, rong – arenema ning jalakäijatele, jalgratturitele ja teistele aktiivseid liikumisviise kasutavatele liiklejatele tuleb tagada eelisõigus.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Häbitu
13. veebr. 2024 04:35
Diskrimineerimise süvendamine
Tulge mõistusele
10. veebr. 2024 08:23
Ühistransport ei saa kunagi autost mugavamaks. Nii, et targem oleks leida ehk hoopis vastus küsimusele, kas kõik peabki alati üldse maksimaalselt mugav olema? Olgu või juba seetõttu, et mugavusest on saanud tänaseks vaata, et suurim terviserisk. Ja siis juba saadud vastusest lähtudes elama ja tegutsema.
pole
10. veebr. 2024 21:49
pole ju mugav kui istud ühistranspordis koos sotsjaalministeeriumi alaliste kundedega